Uudised

Kõrgkoolid peavad konkurentsivõime säilitamiseks senisest kiiremini kohanema haridusturu vajadustega, selgub Arenguseire Keskuse täna avaldatud raportist „Kõrghariduse tulevik. Arengusuundumused aastani 2035“. Järgmisel kümnendil kasvab oluliselt täienduskoolituse vajadus, mis nõuab kõrgkoolidelt ja riigilt suuremat paindlikkust õppevormide osas.

Optimaalseks rahastamiseks peaksid tudengid katma 20% kõrghariduse kulutustest, selgub täna, 8. juunil avaldatavast Arenguseire Keskuse raportist „Kõrghariduse tulevik. Arengusuundumused aastani 2035“.

Kõrgharidusele juurdepääsu parandamiseks peaksid õppelaenu tingimused olema praegusest soodsamad ja vajaduspõhised õppetoetused pidama sammu elukalliduse kasvuga, et katta vähemkindlustatud üliõpilaste elamiskulu õpingute ajal, selgub 8. juunil avaldatavast Arenguseire Keskuse raportist “Kõrghariduse tulevik. Arengusuundumused aastani 2035”.

Arenguseire Keskus töötas välja kõrghariduse rahastamise veebipõhise kalkulaatori, millega saab hinnata erinevate rahastamisvalikute mõju Eesti kõrgharidussüsteemile.

Kõrghariduse rahastamise korrastamiseks tuleks lõpuni viia tasuta kõrghariduse reform või kaaluda õppemaksude tagasitoomist koos konkurentsivõimelise õppelaenu­süsteemiga, selgub Arenguseire Keskuse avaldatud uuringust “Kõrghariduse rahastamise stsenaariumid Eestis”.

Kõrgkoolid üle maailma pakuvad järjest rohkem veebipõhist haridust, mis hakkab tulevikus suurendama konkurentsi ka Eesti kõrgharidusturul, selgub Arenguseire Keskuse lühiraportist „Kõrghariduse arengusuundumused“. Eestis suurenes kahe aastaga mõnel veebikursusel osalenute osakaal 26 – 64-aastaste seas 15%-lt 35%-ni.