Arenguseire Keskus hakkab uurima vanemaealiste tulevikku tööturul

Arenguseire Keskuse ekspert Eneli Kindsiko märkis, et Eesti rahvastik vananeb kiiresti ning Statistikaameti prognoosi järgi moodustavad üle 65-aastased 2050. aastaks 27% Eesti elanikkonnast, võrreldes praeguse 20 protsendiga. „Vananevas ühiskonnas on elukestev õpe määrava tähtsusega ning riikide konkurentsivõimet hakkab üha enam määrama see, kui hästi suudetakse 50+ vanuserühma kuuluvaid inimesi ehk niinimetatud hõbetöötajaid tööturul rakendada,“ ütles Kindsiko ning lisas, et OECD prognoosi kohaselt väheneb Eesti tööealine elanikkond 2060. aastaks enam kui 30%.

Viimases Eesti inimarengu aruandes tuuakse välja, et elukestvas õppes osalemise määr Eestis on Euroopa Liidu keskmisest kõrgem, kuid paraku osalevad õppes  eelkõige need inimesed, kelle hariduskapital on juba niigi keskmisest suurem. Näiteks on kõige aktiivsemad elukestvas õppes osalejad kõrgharidusega 25–49-aastased naised. Väga madala osalusmääraga paistavad aga silma vähema haridusega täiskasvanud, eelkõige põhiharidusega mehed, samuti vähenenud töövõimega inimesed.

Kindsiko sõnul teeb teadlastele muret ka see, et Eestis on tervena elatud aastate arv võrreldes paljude teiste riikidega suhteliselt väike. „Eesti inimeste viimased 20 eluaastat mööduvad tervisepiirangutega. Teisisõnu, tervena elatud aastad kipuvad lõppema juba enne ametlikku pensioniiga,“ ütles ta.

OECD rõhutab, et riigid ja tööandjad peavad ühiselt võitlema vanuselise diskrimineerimisega, looma eakasõbralikke töökohti, edendama elukestvat õpet ning liikumist eri töökohtade ja rollide vahel. OECD leiab, et inimestel peab olema võimalus oma oskusi kogu tööelu jooksul täiendada ning tööandjad peavad pakkuma paindlikku töökorraldust ja eri vanuses töötajatele sobivaid töötingimusi. Eriti tähtis on see valdkondades, kus valitseb juba praegu terav tippspetsialistide puudus, näiteks tervishoius, hariduses  ja inseneerias.

Arenguseire Keskuse uurimissuuna „Elukestva õppe trendid ja tulevik“ eesmärk on tuvastada peamised määramatused ja võtmetegurid, mis kujundavad elukestva õppe tulevikku Eestis aastani 2050. Uurimissuuna raames analüüsib keskus, kuidas mõjutavad rahvastiku vananemine ja tööealise elanikkonna vähenemine elukestva õppe vajadust. Samuti luuakse stsenaariumid vanemaealiste tööhõive ja elukestva õppe võimaliku arengu kohta. Järgmise aasta kevadel valmivas raportis käsitletakse ka võimalusi, kuidas hoida üle 50-aastaste töötajate oskused ajakohasena ning tagada paindlikud täiendus- ja ümberõppevõimalused kogu elukaare jooksul.