Mida toob Eesti jaoks kaasa Euroopa Liidu “suur viisik” ehk uued andmevaldkonna õigusaktid?

Seni on aga lahtine, kas õnnestub luua euroopalikel väärtustel põhinev andmeühiskond, piiramata liigselt ettevõtlust. Probleemne on õigusaktide ja mõistete kohatine ebamäärasus. Samas tekib EL-i plaanide eduka ellurakendumise korral palju uusi innovatsioonivõimalusi Eesti ettevõtetele ning ühiskonnale tulu andmete enamast väärindamisest.

Euroopa ja Eesti andmemajandust suunab tulevikus suurel määral Euroopa Liidu andmestrateegia. Strateegia eesmärk on luua ühtne Euroopa andmeturg ja saada globaalne juhtpositsioon andmemajanduses, lähtudes samas üksiksiku õigustest ja kontrollist oma andmete üle. Strateegiaga on omakorda seotud mitmed uut õigust loovad algatused ehk n-ö suur viisik (Big Five): andmehalduse määruse (Data Governance Act, DGA) ja andmemääruse (Data Act, DA), aga ka tehisintellekti määruse (Artificial Intelligence Act, AIA), digiturgude õigusakti (Digital Markets Act, DMA) ning digiteenuste õigusakti (Digital Services Act, DSA) ettepanekud.

Joonis 1. Euroopa andmestrateegia ja õigusaktide suur viisik
Allikas: SITRA 2022. EU Regulation Builds a Fairer Data Economy.

1 Euroopa Komisjon 2020. Euroopa andmestrateegia
2 Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus Euroopa andmehalduse kohta (andmehaldust käsitlev õigusakt), COM(2020) 767 final
3 Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus ühtlustatud õigusnormide kohta, millega reguleeritakse õiglast juurdepääsu andmetele ja andmete kasutamist (andmemäärus), COM(2022) 68 final
4 Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus, mis käsitleb konkurentsile avatud ja õiglaseid turge digisektoris ((EU) 2022/1925)
5 Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus, mis käsitleb digiteenuste ühtset turgu (digiteenuste õigusakt), COM(2020) 825 final
6 Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus, millega nähakse ette tehisintellekti käsitlevad ühtlustatud õigusnormid (tehisintellekti käsitlev õigusakt), COM/2021/206 final

Mida muudab Euroopa Liidu „suur viisik“ (Big Five) avaliku sektori, inimeste ja VKE-de jaoks?

Euroopa Liidu uuel andmeregulatsioonil on veel mitmeid lahtiseid otsi

SITRA sõnastab Euroopa peamise ja seni lahendamata dilemmana küsimuse, kuidas luua viljakat andmemajandust, järgides samal ajal Euroopa väärtusi ja põhiõigusi? Või teistpidi, kuidas kaitsta andmeühiskonnas Euroopa väärtusi, ilma et õigusraamistik piiraks andmemajanduse arengut? (SITRA 2022)

Keerukust suurendab õigusaktide kohatine ebamäärasus ning selgelt defineerimata õigusmõistete kasutamine. Näiteks pole selge, kuidas haakuvad omavahel „sisule juurdepääsu kontrollijad“ suure majandusliku võimuga online-platvorme reguleerivas „Digiturgude õigusaktis“ (DMA) ja „väga suured online-platvormid“ digiteenuste vastutustundlikkust edendavas „Digiteenuste õigusaktis“ (DSA). Samuti on järelevalve andmevaldkonna regulatsioonide
üle hajutatud eri institutsioonide vahel, kellest mõned tegutsevad liidu ja teised liikmesriikide tasandil ning kelle
pädevused kohati kattuvad. Seega on õigusraamistiku rakendamisel vähemalt esialgu oodata omajagu valitsemisja koordineerimisprobleeme.

Kuigi arengud Euroopa Liidu õiguses on peamiselt suunatud andmete (kontrollitud) kasutuselevõtu soodustamisele, kasvab nende tulemusel asutuste kaalutlusõigus andmete avaldamisel. Näiteks on suur osa isikuandmete üldmääruse (GDPR) olemusest jäetud kohtupraktika ja järelevalve selgitada. Kaebuste ja kaasuste menetlemine võtab aga aega ning võib kaasa tuua pika õigusselgusetuse perioodi, pidurdades andmekasutust ning põhjustades organisatsioonides segadust, kuidas üles ehitada regulatsioonidele vastavaid andmetöötlus- ja andmekaitsesüsteeme.

Mida tähendab „suur viisik“ Eesti jaoks?

Lühiajaliselt toob uus õigus märkimisväärseid kulutusi uute reeglitega vastavuse saavutamiseks nii riigile kui ettevõtetele. Pikas plaanis on aga oodata EL-i uue õigusraamistiku positiivset mõju Euroopa ja Eesti andmemajandusele. Uued meetmed elavdavad aastaks 2035 tõenäoliselt andmevahetust nii sektorite sees kui ka vahel, nii riikide sees kui ka piiriüleselt.

Mängureeglid Euroopa andmemajanduses on väga olulistes aspektides muutumas ning Euroopa Liit on liikumas punkti, kus ükski riik ega piirkond pole kunagi varem olnud. Muutused aga soosivad kõige kohanemisvõimelisemaid. Kuigi vastavuse saavutamine suure hulga uute reeglitega toob lisakulusid, on ka võiduvõimalus suur, kuna uus loodav mänguväljak on veel tühi ning võimalusi innovatsiooniks rohkesti.

Lühiraport on osa Arenguseire Keskuse uurimissuunast „Andmevabaduse tulevik“