In this report, virtual work is defined as paid labour that is carried out and/or managed using a combination of digital and telecommunication technologies and can broadly be divided into three categories: telework, crowd work and emerging virtual occupations.
Kõige enam mõjutatud on olnud sõitjateveo sektor, kaubaveos ei ole viiruskriisi mõju olnud märgatav. Valdkond pakub baasteenust teistele majandusharudele ning edasine areng sõltub majanduse üldisest käekäigust, aga ka riigi poliitikatest. Uusi võimalusi pakub alternatiivsete kütuste kasutuselevõtt ja transpordi elektrifitseerimine, kuid kriis võib mõjutada ettevõtete võimekust uutesse tehnoloogiatesse investeerida. Laonduse tulevikuväljavaateid võib toetada kriisiga tekkinud suuremate laovarude hoidmise trend ja rahvusvaheliste e-kaubanduse platvormide kiire kasv.
Pole enam mingi üllatus, et üleilmne koroonapandeemia on maailma muutnud ning kiirendanud mitmeid tulevikuarenguid. Üheks selliseks näiteks on droonid, mis aitasid kaasa inimeste jaoks oluliste teenuste jätkumisele ka eriolukorra ajal. Näiteks transpordis rakendati kontaktivaba droonikullerteenust ravimite või muude kaupade kohaletoimetamiseks, korrakaitses 2+2 reegli järgimise kontrollimiseks ja tervishoius inimeste kehatemperatuuri mõõtmiseks. Tõenäoliselt näeme tulevikus mitmetes valdkondades üha rohkem droonide kasutamist ning tõstatub küsimus, kuidas reguleerida droonidega seonduvat terviklikult – alates nende käitamisest kuni isikuandmete kaitseni.
Artikkel ilmus Arenguseire Keskuse trendiraportis “Pikksilm – ülevaade valitud trendidest” (2021).
Artikkel ilmus Arenguseire Keskuse trendiraportis “Pikksilm – ülevaade valitud trendidest” (2021).
Artikkel ilmus Arenguseire Keskuse trendiraportis “Pikksilm – ülevaade valitud trendidest” (2021).
Oluline eksportiv sektor, kus kõige suurema löögi said välisturgudele ning hotellide ja restoranide sektorile keskendunud ettevõtted. Kriisi mõjul hakkasid ettevõtted kiirkorras digitaliseerima ja automatiseerima protsesse ning pakkuma tooteid e-kanalite kaudu. Kriisist on võitnud näiteks piiritusetootjad, keda soosis plahvatuslik nõudluse kasv desinfitseerimisvahendite järele.
Ühiskonna toimimise seisukohalt elutähtis ja kriisist suhteliselt vähe mõjutatud sektor, mille arenguid suunavad regulatsioonid, tehnoloogilised pöörded, aga ka ilmastik. Uusi võimalusi pakub digitaliseerimine ja (suur)andmetele tähenduse loomine ning sellele toetuvad energiaefektiivsuse teenused. Hea võimalusena terendab üleeuroopalise energeetika AI test- ja katsekeskuse toomine Eestisse. Taastuvenergeetika laiem levik toob kaasa vajaduse energia salvestamise järele. Kaugemasse tulevikku jääv roheliste kütuste ajastu saabumine võib Eestile fossiilkütuste ajastust soodsamakski kujuneda.
Võtmeharu epidemioloogilise olukorra stabiliseerimisel. Kriisi tulemusel võib valdkonnas tekkida uusi ärivõimalusi seotuna IKT ja masinaehitusega – näiteks diagnoosimise robotid ja plokiahelapõhised terviseandmete kaitse lahendused. Tervisetehnoloogiate kiirest arengust osa saamine eeldab nii head sektorisisest koostööd era- ja riiklike asutuste vahel kui ka sobivat tööjõudu.
Oluline eksportiv tööstusharu, kus tänu pikkadele lepingutele oli kriisi mõju esialgu mõõdukas. Investeeringute kärpimine ja edasi lükkamine teistes majandusharudes mõjutab negatiivselt sektori väljavaateid lähiperioodil. Uusi võimalusi pakub tarneahelate lühendamise ja tootmise Euroopasse tagasitoomine trend, kuid see eeldab sektori ettevõtetelt mahukaid investeeringuid automatiseerimisse ja digitaliseerimisse.
Riigikogu juures tegutsev sõltumatu mõttekoda