Raportid

Kõrge lisandväärtuse ja kasvava hõivega valdkond, mille pakutavad lahendused on aidanud teiste valdkondade ettevõtetel viiruskriisis tööd ümber korraldada. Kriisi tegelikud mõjud valdkonnale võivad avalduda alles järgmise aasta esimesel poolaastal, kui käimasolevad projektid hakkavad lõppema. Uusi ärivõimalusi võivad pakkuda digitaliseerimise kiirenemine ja rohepööre.

Viiruse tõkestamiseks seatud piirangutest otseselt mõjutatud valdkond. Tänu kiirele ümberorienteerumisele e-kanalitele ning kontaktivabadele lahendustele on üks osa sektori ettevõtteid suutnud kriisi negatiivset mõju leevendada, kuid e-kaubandus ei ole asendanud vähenenud tavapoodide käibeid. Tarbimisharjumuste püsiv muutus ja nihkumine e-kaubanduse suunas loob uusi võimalusi, kuid nõuab ka uusi oskusi, näiteks andmeanalüüs ja digiturundus.

Viiruse leviku tõkestamiseks seatud tegevuspiirangud nõudsid sektorilt kiiret kohanemist ja virtuaalkanalite kasutuselevõttu. Digiõpe on muutnud töö- ja puhkeaja piirid hägusemaks ning toonud kaasa vaimse tervise probleemide esinemise kasvu. Kriis annab võimaluse uute meetodite katsetamiseks ning õppe eesmärkide ülevaatamiseks, kus tundide mahu asemel rõhutatakse õpiväljundite saavutamist. Uusi ärivõimalusi tekib e-õppematerjalide arendamisel, sh mänguliste lahenduste pakkumisel. Koolitusettevõtete jaoks kasvab nõudlus enesejuhtimise ja IT-koolituste järele.

Viiruskriisi tuules annavad järjest enam tooni online teenused. Traditsioonilise panganduse kõrvale kerkivad finantstehnoloogia ärid on viiruskriisis leidnud uusi kasutajaid ja laiendavad turuosa, sh nende ettevõtete arvelt, keda traditsioonilised pangad ei kata. Pikaajaliselt madalad intressid toovad kaasa nõudlikumad ootused riskide juhtimisele. Kindlustussektori olukord sõltub majanduse üldisest käekäigust ning negatiivsete mõjude avaldumine võtab aega. Küberturbe olulisus suureneb koos virtuaalkanalite levikuga ning samavõrd on kasvamas nõudlus küberriskide kindlustuse järele.

Pikast planeerimis- ja tööahelast tulenevalt on kriisi mõju ehitussektorile olnud siiani mõõdukas, kuid erasektori vähenenud nõudlus hakkab sektori ettevõtetele järjest enam mõju avaldama. Riigi kontratsükliline lähenemine hoonete ja rajatiste tellimisel leevendaks kriisi mõju ehitusettevõtetele, kuid takistuseks on projekteeritud ja hankimiseks valmis projektide olemasolu. Sektori pikemaajalised arenguvõimalused on mõjutatud rohepöörde püüdlustest.

Kriisi negatiivne mõju iduettevõtetele seisnes jätkuinvesteeringute pidurdumises, sagenesid investorite äraütlemised. Paljud ettevõtted vähendasid kulusid ja koondasid töötajaid.
Kriisiga kaasnenud võimalused seisnevad kiirete lahenduste pakkumises esile kerkinud probleemidele, näiteks e-õppes, e-kaubanduses ja teenindusprotsesside kontaktivabaks ümberkujundamises. Rohepööre on iduettevõtlusele soodne, kuid kapitalimahukatel iduettevõtetel on tarkvarafirmadega võrreldes palju raskem investeeringuid leida.

Jaapani oodatav eluiga on üks maailma kõrgemaid ning Hollandi ja Suurbritannia oodatav eluiga ületab Euroopa Liidu keskmist.

Keskseks eesmärgiks on tervena elatud aastate arvu kasvatamine.