Raportid

Kehtestatud sanktsioonide, aga ka eetiliste tõekspidamiste tulemusel on kaupade ja teenuste import Venemaalt ja Valgevenest vähenenud 3,7 korda võrreldes aastate 2019–2021 keskmisega. Eesti ettevõtted on uute impordikanalite leidmisel olnud edukad – kahe kolmandiku puhul 769st tootegrupist, kus import Venemaalt-Valgevenest on vähenenud, ületab kahanemise teiste riikide mahtude kasv.

Eestis on Ukraina põgenike tööturule kaasamine läinud paremini kui teistes Euroopa riikides. Tööga on hõivatud enam kui pooled tööealistest Ukrainast saabunutest, kokku ligikaudu 27 000 inimest. Põgenike ja nende lähedaste toetamise kulud Eestis on suurusjärgus 0,6−0,8% SKP-st, mis on kooskõlas Arenguseire Keskuse sõja alguses tehtud prognoosiga. Samas põgenike osalemine tööturul ja majanduses elavdab majandust: oodatav lisandväärtuse kasv 2023. aastal on Centari prognoosi kohaselt 142 miljonit eurot ning täiendav maksutulu 56 miljonit eurot.

Sõja algusest alates on Eestis elukoha registreerinud suurusjärgus 32 000 inimest. Elukoha registreerinud põgenike jaotus võrreldava suurusega omavalitsustes on küllalt erinev. Keskmiselt moodustavad põgenikud 1,5% omavalitsuste rahvastikust, kuid kui 24 omavalitsuses on osakaal alla 1% siis üheteistkümnes omavalitsuses moodustavad põgenikud kolm või enam protsenti rahvastikust. Keskmisest kõrgema sõjapõgenike osakaaluga, kuid keskmisest madalama tulukusega ja teenustasemega omavalitsustel on keerulisem pakkuda uutele elanikele tarvilikke teenuseid ja seeläbi toetada uute elanike kohanemist ja Eesti ühiskonda lõimumist.

Ukrainlased on moodustanud suurima Eestisse sisserändajate rühma juba alatest 2018. aastast, sõda aga suurendas nende arvu ligi 10 korda. Ukraina sõjapõgenike võimalik Eestisse elama jäämine lükkab edasi Eesti rahvastiku vähenemist, kuid arvestades viimaste andmetega, kus meeste osakaal on varasemast suurem, mõnevõrra vähem, kui Arenguseire Keskus leidis 2022. aasta kevadel.

Eesti lõimumisekspertide hinnangul on tõenäoline, et Eestisse jõudnud sõjapõgenikud lõimuvad pigem eestikeelse kui muukeelse kogukonnaga, ühtlasi peetakse seda pikaajalise eduka lõimumise seisukohast kõige kriitilisemaks teguriks. Sellist arengut toetab eelkõige võimalus kiiresti tööle asuda, samas kui kahtlevamal seisukohal ollakse selles osas, kas Eesti sotsiaal- ja haridussüsteem suudab lõimumisel piisavat tuge pakkuda. Küll vajavad põgenikud laialdast psühholoogilist abi.

10 000 sõjapõgeniku püsivalt Eestisse elama asumine tõstaks Eesti rahvaarvu 2022. aasta alguse tasemest kõrgemaks üheksaks aastaks, seejärel positiivne mõju taandub madala sündimuse ja seda mitte kompenseeriva sisserände tulemusena. Kui Eestisse jääb püsivalt elama 30 000 sõjapõgenikku, aitab see rahvaarvu suurendada 22 aastaks ja kui 60 000 põgenikku, siis 40 aastaks. Tööturu mõttes on oluliseks näitajaks tööealiste inimeste ja vanemaealiste suhtarv. Sisseränne aitab suhtarvu parandada kuni 2060-ndate aastateni ja seejärel mõju taandub.