Arenguseire Keskus avaldas kolmapäeval, 23. novembril raporti „Andmeühiskonna tulevik. Stsenaariumid aastani 2035“, mis annab ülevaate Eesti digiühiskonna tulevikuvõimalustest ja väljakutsetest.
Viimasel paaril aastal on Eesti kuised inflatsiooninäitajad olnud suuremad kui Euroopas keskmiselt. Kui selle aasta jaanuarist kuni märtsini oli Euroopa Liidu riikidest ainult Leedus inflatsioon kõrgem kui Eestis, siis järgnevatel kuudel möödus Eesti ka Leedust.
Kaugtöö ja distantsõpe, virtuaalne meelelahutus, digilahendused haigete ja eakate hooldamiseks, elektriautod ja mitmed muud tegurid on muutmas inimeste ootusi igapäevasele elektrikasutusele kodudes. Samal ajal on ettevõtted arendamas tarbimise juhtimise lahendusi, mis võimaldaksid elektritarbimist ajas hajutada ning elektrit säästa.
Arenguseire Keskus avaldas 18. oktoobril 2022 uuringu „Avaliku teabe kasutamise võimalused“, mis annab ülevaate Eesti õiguskeskkonnast avaliku teabe kasutamisel.
Avaliku sektori tõhusust suurendavad andmepõhised automaatsed otsused, mille üheks näiteks on automaatsed sihitud toetused ehk toetusele kvalifitseerumise selgitab algoritm asjakohaseid andmeid võrreldes. Kuid isegi kui riiklikes registrites on vajalikud andmed olemas, on nende tegelik kasutamine administratiivselt, tehnoloogiliselt ja õiguslikult piiratud.
Arenguseire Keskus avaldas 29. juunil 2022 erakorralise raporti “Vene-Ukraina sõja pikaajalised mõjud Eestile”. Raportis analüüsitakse põgenike sisserände võimalikke pikaajalisi mõjusid rahvastikule, tööhõivele ja Eesti riigi kuludele ning tuludele, samuti Venemaalt ja Valgevenest kaupade importimise lõpetamise mõjusid Eesti majandusele.
Sõda Ukrainas muudab maailma rohkem kui seda suutis koroonaviirus. Külma sõja järel üles ehitatud jõudude vahekord ja rahvusvahelised suhted on löögi all, tõenäoliselt pöördumatult ümber kujunemas. Sõja vahetu mõju Eestile väljendub sõjapõgenike vastuvõtmises ja majanduse lahti sidumises vene turust. Kuidas see kõik võib mõjutada Eesti pikaajalist toimetulekut?
Arenguseire Keskus avaldas 8. juunil raporti „Kõrghariduse tulevik. Arengusuundumused aastani 2035“. Raportis otsitakse lahendusi, kuidas hoida Eesti kõrgharidust konkurentsivõimelisena ja katta sellega seonduvaid kulusid järgmise 15 aasta jooksul.
Eestisse on jõudnud ligikaudu 40 000 sõjapõgenikku, peamiselt naised ja lapsed. Sisseränne jätkub, sest sõda kestab ning pole teada, kui kaua veel. Isegi kui loodame ja arvame, et enamus sõjapõgenikest naaseb Ukrainasse, ei pruugi elu nii minna. Peame arvestama olukorraga, et märkimisväärne hulk saabunuist jääbki Eestisse elama.
Tulevikuühiskonna kestlikkust ja sidusust loovad tänased lapsed. Perekond, sealsed suhted ja toimetulek mõjutavad väga oluliselt tänase lapse toimimist täiskasvanuna ning sellega ka tulevikuühiskonna kvaliteeti.
Riigikogu juures tegutsev sõltumatu mõttekoda