Üritused

Sõda Ukrainas muudab maailma rohkem kui seda suutis koroonaviirus. Külma sõja järel üles ehitatud jõudude vahekord ja rahvusvahelised suhted on löögi all, tõenäoliselt pöördumatult ümber kujunemas. Sõja vahetu mõju Eestile väljendub sõjapõgenike vastuvõtmises ja majanduse lahti sidumises vene turust. Kuidas see kõik võib mõjutada Eesti pikaajalist toimetulekut?

Arenguseire Keskus avaldas 8. juunil raporti „Kõrghariduse tulevik. Arengusuundumused aastani 2035“. Raportis otsitakse lahendusi, kuidas hoida Eesti kõrgharidust konkurentsivõimelisena ja katta sellega seonduvaid kulusid järgmise 15 aasta jooksul.

Eestisse on jõudnud ligikaudu 40 000 sõjapõgenikku, peamiselt naised ja lapsed. Sisseränne jätkub, sest sõda kestab ning pole teada, kui kaua veel. Isegi kui loodame ja arvame, et enamus sõjapõgenikest naaseb Ukrainasse, ei pruugi elu nii minna. Peame arvestama olukorraga, et märkimisväärne hulk saabunuist jääbki Eestisse elama.

Tulevikuühiskonna kestlikkust ja sidusust loovad tänased lapsed. Perekond, sealsed suhted ja toimetulek mõjutavad väga oluliselt tänase lapse toimimist täiskasvanuna ning sellega ka tulevikuühiskonna kvaliteeti.

Kogumispension (teine ja kolmas sammas) sai Eestis alguse 2000-ndate alguses. Kui varasemalt oli kogumispensioni kohustuslik osa ehk teine sammas mõeldud üksnes vanaduspensionieas kasutamiseks ja enamasti elulõpuni välja (annuiteet), siis alates 2021. aastast saab kohustuslikus kogumispensionis kogutud vara kasutada igas vanuses ja kasvõi kõik korraga.

Järjest enam koguneb igast meie tegevusest jälgi. Eraettevõtted koguvad aktiivselt infot meie liikumise, ostude ja veebikülastuste kohta. Riik talletab aga infot meie saadud tulu, makstud maksude ja palju muu kohta. Põhiseaduse järgi on igaühel õigus vabalt saada üldiseks kasutamiseks mõeldud informatsiooni.

Seminaril käsitletakse peamiseid kõrghariduse rahastamise suundumusi Euroopa riikides. Kuidas suhestub nende trendidega Eesti kõrgharidusõppe rahastamine? Mida on Eestil võimalik teiste riikide kogemusest õppida?

Arenguseire Keskus koos Riigikogu rahanduskomisjoniga korraldas 19. novembril 2021 konverentsi “Kas Eesti maksusüsteem vajab muutmist?”.

Arenguseire Keskus avaldas kolmapäeval, 17. novembril kell 11 raporti „Tulevikukindel maksustruktuur. Stsenaariumid aastani 2035“. Raportis otsitakse lahendusi, kuidas katta vananevas ühiskonnas kulud ja millised on maksusüsteemi muutmise võimalused järgmise 15 aasta jooksul.