Euroopa Liidu kõrgeimaks kasvanud inflatsiooninäitajad survestavad Eesti majanduslikku heaolu ja konkurentsivõimet. Kuidas tuua Eesti inflatsioonisurve alt välja, arutatakse 11. novembril toimuval Arenguseire Keskuse veebiseminaril.
Eestis on tasakaal andmekaitse nõuete ja avaliku teabe saamise õiguse vahel paigast ära, selgub Arenguseire Keskuse avaldatud uuringust „Avaliku teabe kasutamise võimalused“. Euroopa Liidu isikuandmete kaitse üldmääruse (GDPR/IKÜM) rakendumine on andmete kättesaadavust veelgi vähendanud.
Venemaa-Ukraina sõjast võib saada ajaloo murdepunkt, mis toob laialdasi tagajärgi maailmakorrale, räägib endine Soome valitsusjuht Alexander Stubb täna, 15. juunil toimuval Arenguseire Keskuse aastakonverentsil „Teistmoodi tulevik. Eesti pikaajaline toimetulek muutuvas maailmakorras“. Konverents käsitleb lisaks Vene – Ukraina sõja mõjudele ka Eesti kõrgharidussüsteemi tulevikku ja andmemajandust.
Kuidas Eesti saab pikaajaliselt hakkama Ukraina sõja järgses maailmas, küsitakse 15. juunil toimuval Arenguseire Keskuse konverentsil „Eesti pikaajaline toimetulek muutuvas maailmakorras“. Konverentsil esinevad endine Soome peaminister Alexander Stubb ja endine Suurbritannia haridusminister Charles Clarke.
Eestis kasvab omastehooldajate osakaal 2035. aastaks kümnendikuni tööhõivest, kuna rahvastik vananeb ja puudub hooldust vajavate inimeste lähedastele rahaliselt jõukohane hooldussüsteem. Järgmise 50 aasta jooksul võivad pikaajalisele hooldusele kulud Eestis kümnekordistuda.
Eesti seisab silmitsi maksubaase ja -laekumisi kahandavate trendidega samas kui rahvastiku vananemine toob kaasa sotsiaalkulude kasvu 2,5 miljardi euro võrra järgmise 15 aasta jooksul. 19. novembril toimub Arenguseire Keskuse konverents „Kas Eesti maksusüsteem vajab muutmist?“.
Eesti elanikud on kindlustamata pikaajalise hoolduse vajaduse riski vastu, selgub Arenguseire Keskuse raportist „Pikaajalise hoolduse tulevik. Arengusuundumused aastani 2035“. Raport soovitab riigil määratleda minimaalsed pikaajalise hoolduse teenustasemed.
Eestis kasvab tulevikus surve võõrtööjõu kasutamiseks pikaajalises hoolduses, selgub täna esitletavas Arenguseire Keskuse raportis „Pikaajalise hoolduse tulevik. Arengusuundumused aastani 2035“.
Eesti elanikud alahindavad pikaajalise hoolduse vajaduse riski, selgub Arenguseire Keskuse lühiraportist „Pikaajalise hoolduse vajadus Eestis“. Pooled praegu 65-aastastest Eesti elanikest vajavad oma edasises elus pikaajalise hoolduse teenuseid. „Rahvastiku vananemine toob Eestis kaasa…
Kui Eesti avalik sektor kulutab pikaajalisele hooldusele aastas üle 100 miljoni euro, siis järgmise 50 aastaga võib OECD prognoosi järgi suureneda aastane vajadus pikaajalise hoolduse teenuste pakkumiseks kuni 900 miljoni euroni arvutades kulu tänase hinnataseme ja rikkuse järgi. Eesti võimalusi arutatakse täna, 3. juunil toimuval Arenguseire Keskuse veebiseminaril “Pikaajaline hooldus: kust selleks raha leida?”.
Riigikogu juures tegutsev sõltumatu mõttekoda 
Lenno Uusküla
Luminori peaökonomist, endine Arenguseire Keskuse uuringute juht