COVID-19 mõju arengusuundumustele

Põllumajandussektor vajab välistööjõudu ka tulevikus

Koroonapandeemia tõi põllumajandussektorisse suure tööjõukriisi, kuna piiride sulgemine riikide vahel jättis sektori ilma välistööjõust, selgub Arenguseire Keskuse valmivast raportist „COVID-19 mõju arengusuundumustele“. Eesti tööturg ei suuda ka tulevikus täita sektori kõiki vabasid töökohti.

05/12/2020
Uku Varblane Arenguseire Keskuse uuringute juht

„Põllumajandus on Eesti jaoks oluline eksportiv sektor, mis sattus viiruskriisi esimeses laines ettevõtteid halvavasse tööjõupuudusesse,“ ütles Arenguseire Keskuse ekspert Uku Varblane. „Liikumispiirangute tõttu ei saanud välistööjõud Eestisse ja ettevõtted sattusid tegevuse käigushoidmisel raskustesse. Tööjõupuuduse leevendamine kohaliku tööjõu baasil ei õnnestunud.“

Varblane lisas, et hooajalise välistööjõuta ei suuda põllumajandussektor ilmselt ka lähitulevikus rahvusvahelises konkurentsis püsida. „Eesti põllumeeste konkurendid teistest riikidest on saanud välistööjõudu vabamalt kasutada,“ ütles ta. 

Kõige suurema löögi said sektoris välisturgudele ning hotellide ja restoranide sektorile keskendunud ettevõtted. „Kõige enam on olnud mõjutatud piimasektor, eelkõige ekspordi vähenemise tõttu. Nõudlust eksportturgudel on kahandanud turismi vähenemine – näiteks Itaaliasse müüakse suures koguses Eesti juustu, kuid turistide puuduse tõttu ei vajatud seda varasemas mahus,“ rääkis Varblane. Samas on teraviljatootjate tegevus olnud kriisist vähe mõjutatud ning ka tänavune saak on olnud hea. „Kriisist on võitnud näiteks ka piiritusetootjad, keda soosis plahvatuslik nõudluse kasv desinfitseerimisvahendite järele.“

Uku Varblase sõnul on kriisi mõjul hakanud sektori ettevõtted rohkem mõtlema protsesside automatiseerimise ja digitaliseerimise peale ning pakkuma tooteid e-kanalite kaudu. „E-kaubanduse esiletõus võib pakkuda uusi võimalusi just väiketootjatele, kelle jaoks muutub lõpptarbijani jõudmine lihtsamaks,“ märkis Varblane.

Varblase sõnul mõjutab põllumajandussektorit oluliselt keskkonnanõuete karmistumine lähitulevikus, mis toob ettevõtete jaoks kaasa vajaduse teha mahukaid ja paiguti riskantseid investeeringud. „Ettevõtjate sõnul oodatakse ka Eesti suuremat koostööd teiste Baltimaade valitsustega põllumajandustoodete turu tõrgeteta toimimiseks meie regioonis,“ ütles Varblane.

Põllumajanduses, metsanduses ja kalanduses oli 2019. aastal hõivatud 3% ehk 16 900 töötajat, sektori osakaal Eesti majanduses loodud lisandväärtusest ulatus 2,9%-ni ehk 700 miljoni euroni.

Taime- ja loomakasvatuses on ettevõtete kuukäive perioodil märtsist oktoobrini võrreldes aasta varasemaga kasvanud kokku 7,9% võrra, kalapüügis ja vesiviljeluses 9,4% võrra, metsamajanduse ettevõtete kuukäive on samal perioodil kahanenud 12,6% võrra.

Arenguseire Keskuses koostatud COVID-19 kindlusindeksi järgi paigutub põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük 17. vaadeldud majandusharu seas kriisile vastupidavuselt viiendale kohale (1,66 punkti).

  • Arenguseire Keskus avaldab raporti „COVID-19 mõju arengusuundumustele“ 8. detsembril.
  • Põllumajanduse, metsanduse ja kalapüügi COVID-19 mõjude ja väljavaadete lühiülevaate leiab SIIT.

COVID-19 kindlusindeks

COVID-19 kindlusindeks hindab erinevate majandusharude suhtelist mõjutatust viiruskriisist ja indeksi põhineb ettevõtete erinevatel majandusnäitajatel. Indeksi väärtus jääb vahemikku -5 (suurim negatiivne mõju) kuni +5 (väikseim negatiivne mõju). Indeksis võetakse arvesse majandusharus tegutsevate ettevõtete käibe muutust (summaarne käive perioodil märts-august 2020 võrreldes aasta varasema perioodiga), töötajate arvu muutust nii võrrelduna 2019. aasta sama perioodiga kui ka eriolukorra järgset dünaamikat, tööjõukulude muutust ning ka ettevõtete kasumi ja investeeringute muutust eelmise aasta sama perioodiga võrreldes.

Joonis. COVID-19 kindlusindeks.
Andmed: Arvutuste aluseks on Eesti Statistikaameti andmed

TAUST

  • Majandussektorite kaupa alustab Arenguseire Keskus ülevaadete avaldamist viiruskriisi mõjude kohta alates 17. novembrist.
  • Lühikokkuvõtete koostamisel on arvutuste ja jooniste tegemisel tuginetud Eesti Statistikaameti andmetele ning arenguperspektiivide kirjeldamisel on aluseks intervjuud haruliitude esindajatega ning koostöös SA Kutsekoja OSKA uuringugrupiga läbi viidud fookusgrupi intervjuud. Viiruskriisist väljumise stsenaariume esitleb Arenguseire Keskus detsembri alguses. Loe lähemalt SIIT.
  • COVID-19 mõju majutuse, toitlustuse ja reisiettevõtete tööjõu ja oskuste muutusele kajastatakse OSKA eriuuringus, mis avalikustatakse 2021. aasta alguses.

Arenguseire Keskus on ühiskonna ja majanduse pikaajalisi arenguid analüüsiv mõttekoda Riigikogu Kantselei juures. Keskus viib läbi uurimisprojekte Eesti ühiskonna pikaajaliste arengute analüüsimiseks, uute trendide ja arengusuundade avastamiseks.

Vaata samal teemal

Viimased uudised

  • 19.12 2024
    Pikksilm: Kuidas kaotada digilõhe?

    Digiriigi areng eeldab digilõhe vähendamist, eelkõige maapiirkondade vanemaealiste elanike seas, kus see on kõige suurem. Digiteenuste üha laialdasema kasutuselevõtuga suureneb tulevikus ka tõenäoliselt digiteenuste vastaste hulk elanikkonnas. Neile, kes ei suuda või ei soovi digiteenuseid kasutada, peaksid avalikud teenused olema ka mittedigitaalselt kättesaadavad,  kirjutavad Tartu Ülikooli teadlased Ingmar Pastak, Kadri Leetmaa ja Bianka Plüschke-Altof Arenguseire Keskuse väljaandes Pikksilm.

    Uudis
Vaata veel uudiseid
×

Liitu uudiskirjaga

Soovid püsida kursis maailma ja Eesti suundumustega? Kord kuus saadame uudiskirja tellijatele ilmunud uuringud, raportid, blogipostitused. Uudiskirjas tutvustame ka trendiraporti “Pikksilm” uusi artikleid, mis keskenduvad põhjalikumalt mõnele olulisele suundumusele.