Majanduskomisjon kooskõlastas Arenguseire Keskuse uue tegevuskava

Majanduskomisjoni esimees Sven Sester ütles, et valitud uurimisteemad on väga olulised ning nende valikul on lähtutud Riigikogu komisjonidelt ja fraktsioonidelt saadud ettepanekutest. „Näiteks on ühe teemana käsitlusel majanduskomisjoniski tööd ja vaeva näinud seadusemuudatuste pakett, mis aitab laevadel Eesti lipu alla tulla. Oluliste merendusalaste arengutegurite kaardistamine Arenguseire Keskuse poolt pakub uut vaatenurka Eesti konkurentsipositsioonile lipuriigina. See annab senisest parema arusaama tuleviku seisukohast tähtsatest eelistest,“ märkis Sester.

Majanduskomisjoni liige Annely Akkermann tõi esile ettevõtluskeskkonna tuleviku arenguid puudutava uurimissuuna. „Arengud Euroopas ja maailmas toovad Eesti ettevõtluskeskkonnale uusi väljakutseid ja võimalusi. Teemaga süvitsi minek peaks aitama leida vastuse küsimusele, kuidas hoida Eesti ettevõtluskeskkond atraktiivne muutuvas maailmas,“ ütles Akkermann.

Arenguseire Keskuse juhataja Tea Danilovi sõnul käsitletakse uutes uurimisteemades neis avanevaid tulevikuperspektiive. „Läheneme teemadele uudse nurga alt ning analüüsime mõjutegurite ja arengutrendide võimalikku koosmõju. Toome välja olulised otsustuskohad poliitikakujunduse jaoks, et maandada tulevikuarengutega kaasnevaid riske. Lisaks pakub keskus jooksvat ülevaadet maailma mõttekodade töödest, edastades regulaarselt infot, millised teemad saavad maailmas enim tähelepanu, mis on peamised järeldused ja uudsed ideed ning mida need Eesti jaoks tähendavad,“ rääkis Danilov.

Globaalsete jõujoonte muutusi ja nende mõju analüüsiva seireprojekti eesmärgiks on välja tuua erinevate globaalsete arengute mõju Eestile ning luua alternatiivsed arengustsenaariumid, keskendudes Eestile avalduvatele mõjudele. Jõujoonte võimalikus ümberkujunemises mängivad ühe kasvavat rolli tehnoloogilise konkurentsi ning andmete kuuluvuse ja liikuvuse küsimused. Tähtsal kohal on energeetika, arvestades, et üleminek vähese heitmega energiaressurssidele kujundab olulisel määral ümber senise jagunemise energiat eksportivateks ja importivateks riikideks.

Rahvusvahelise laevanduse ja meremajanduse seireprojekt on seotud peagi jõustuva seadusemuudatuste paketiga, mis soodustab laevade tulekut Eesti lipu alla. Rahvusvahelist laevandust mõjutavate arengutrendide kaardistamine ja nende koosmõju analüüs pakub uut vaatenurka Eesti kui atraktiivse lipuriigi konkurentsipositsioonile ja -eelistele.

Eesti inimeste siseriiklikku ja piiriülest liikuvust analüüsiv seireprojekt vaatleb erinevaid trende ja arenguid inimeste paiknemises ja liikumises ning nende mõju, tuues välja ka erinevate arengustsenaariumidega kaasnevad poliitilised valikud. Muuhulgas küsitakse, kas tulevikus jätkub inimeste igapäevateekondade pikenemine või ootab meid põlvkondade vahetuse ja töö iseloomu muutusega ees pööre ja uus transpordimudel nõuab hoopis kohalikumat lähenemist?

Tuleviku tervishoiu uurimissuund läheneb tuleviku tervishoiule tarbijakeskselt, küsides, millised poliitilised valikud tervishoius määravad tarbija jaoks oluliselt erineva tulemuse? Millised alternatiivsed tulevikud võivad tekkida tavainimeste jaoks ning mida need tähendavad need teenuste kättesaadavuse, kvaliteedi ja rahastamise jaoks just üksikisiku vaatevinklist? Alustades üksikisikuga laiendab see uurimissuund erinevate stsenaariumite mõju ka süsteemi tasandile.

Ettevõtluskeskkonna tuleviku uurimissuuna keskne eesmärk on selgitada erinevate Euroopa ja maailma trendide mõju Eesti ettevõtluskeskkonnale. Sealjuures käsitletakse, kuidas muutub tulevikus arusaam konkurentsivõimelisest ettevõtluskeskkonnast – millised tegurid kaotavad ning millised võidavad tähtsust? Ettevõtluskeskkonna uuring saab valmis 2021. aastal.

Arenguseire tegevuskava kinnitab Arenguseire Nõukoda.

Arenguseire Keskuse varasemate uuringute tulemustega saab tutvuda siin.