Arenguseire Keskus avaldab kolmapäeval, 29. juunil kell 11 erakorralise raporti „Vene-Ukraina sõja pikaajalised mõjud Eestile“. Raportis analüüsitakse põgenike sisserände võimalikke pikaajalisi mõjusid rahvastikule, tööhõivele ja Eesti riigi kuludele ning tuludele, samuti Venemaalt ja Valgevenest kaupade importimise lõpetamise mõjusid Eesti majandusele.
Uudised
Venemaa-Ukraina sõjast võib saada ajaloo murdepunkt, mis toob laialdasi tagajärgi maailmakorrale, räägib endine Soome valitsusjuht Alexander Stubb täna, 15. juunil toimuval Arenguseire Keskuse aastakonverentsil „Teistmoodi tulevik. Eesti pikaajaline toimetulek muutuvas maailmakorras“. Konverents käsitleb lisaks Vene – Ukraina sõja mõjudele ka Eesti kõrgharidussüsteemi tulevikku ja andmemajandust.
Eestisse on jõudnud Venemaa-Ukraina sõja tulemusel ligi 40 000 sõjapõgenikku. Mida tähendab sisseränne Eesti rahvastikuarengule, tööturule ja inimeste heaolule, küsitakse täna, 7. juunil toimuval Arenguseire Keskuse veebiseminaril „Mida toob Eestile sõjapõgenike sisseränne?“.
Arenguseire Keskus avaldab kolmapäeval, 8. juunil kell 11 raporti „Kõrghariduse tulevik. Arengusuundumused aastani 2035“. Raportis otsitakse lahendusi, kuidas hoida Eesti kõrgharidust konkurentsivõimelisena ja katta sellega seonduvaid kulusid järgmise 15 aasta jooksul.
Kuidas Eesti saab pikaajaliselt hakkama Ukraina sõja järgses maailmas, küsitakse 15. juunil toimuval Arenguseire Keskuse konverentsil „Eesti pikaajaline toimetulek muutuvas maailmakorras“. Konverentsil esinevad endine Soome peaminister Alexander Stubb ja endine Suurbritannia haridusminister Charles Clarke.
Kuidas mõjutas pandeemia ja hakkab mõjutama Ukraina sõda Eesti peresid, küsitakse täna, 28. aprillil toimuval Arenguseire veebiseminaril „Milline tulevik ootab Eesti peresid?“. Seminaril vaadeldakse ka laste peredest eraldamise, asendushoolduse ja peremudelite trende Eestis.
Eesti maksusüsteem sai põhimõtteliselt valmis 2000. aastate alguses, kui kehtestati toona maailmas ainulaadne ettevõtte tulumaks, mida tuleb maksta üksnes ettevõttest välja võetud tulult. Lisades sellele Euroopa Liidu kontekstis madala maksukoormuse (33%, EL riikide keskmine on 41%) ning maksusüsteemi lihtsuse (Eestis moodustavad maksuerandid vaid 1% SKP-st, mis on Euroopa Liidu madalaim näitaja, näiteks Soomes on see 12% SKP-st), saame tulemuseks süsteemi, mis juba aastaid püsib rahvusvahelise maksukonkurentsi edetabeli tipus.
Ühiskonna vananemine ja kiired muutused tööturul tõstavad Eesti ette küsimuse, kuidas tagada lähikümnenditel elanikele vajalikud teenused, kirjutatakse värskes Arenguseire Keskuse aastaraamatus.
Eesti maksusüsteemi tulevikukindluse seisukohast on suurima löögi all sotsiaalmaks, kuna maksubaas kahaneb ning samal ajal vajadus ravi, pensioni ja sotsiaalteenuste järele ühiskonna vananedes kasvab, selgub aprilli alguses avaldatavast Arenguseire Keskuse aastaraamatust. Kulusid on võimalik senisest enam katta varamaksudest, mida Eesti kasutab Euroopa Liidu keskmisest viis korda vähem.
Eesti elanike suurim kindlustamata risk on vajaduse tekkimine pikaajalise hoolduse järele, selgub aprilli alguses avaldatavast Arenguseire Keskuse aastaraamatust. Ligi pooled üle 65-aastaseks elanud inimestest vajavad oma edasises elus pikaajalise hoolduse teenuseid.