Kuidas panna avaliku sektori poolt kogutavad andmed paremini teenima nii Eesti ühiskonda kui iga üksikut elanikku, küsitakse 30. novembril toimuval Arenguseire Keskuse andmekonverentsil „Kuidas panna andmed teenima?“.
Uudised
Euroopa Liidu andmestrateegia rakendumine muudab väga oluliselt andmemajanduse mängureegleid, selgub Arenguseire Keskuse lühiraportist „Mida toob Eesti jaoks kaasa Euroopa Liidu „suur viisik“ ehk uued andmevaldkonna õigusaktid?“. Eestile tooks see võimaluse saada rohkem tulu andmete väärindamisest.
Milline näeb tulevikus välja kodumajapidamiste elektritarbimine ja kuidas muuta seda säästlikumaks ning juhitavamaks, küsitakse täna toimuval Arenguseire Keskuse veebiseminaril „Elustiili muutuste mõju energiakasutusele: kuidas juhtida elektrinõudlust?“
Eestis on tasakaal andmekaitse nõuete ja avaliku teabe saamise õiguse vahel paigast ära, selgub Arenguseire Keskuse avaldatud uuringust „Avaliku teabe kasutamise võimalused“. Euroopa Liidu isikuandmete kaitse üldmääruse (GDPR/IKÜM) rakendumine on andmete kättesaadavust veelgi vähendanud.
Tehnilised juurdepääsupiirangud nagu näiteks robotlõksud ja hulgiallalaadimise piirangud takistavad avaliku teabe kättesaadavust ja väärindamist, selgus 18. oktoobril avaldatud Arenguseire Keskuse uuringust „Avaliku teabe kasutamise võimalused“.
Andmevabaduse teema vajab Eestis selgemat vastutajat ja eestseisjat, selgus Arenguseire Keskuse 18. oktoobril esitletud uuringust „Avaliku teabe kasutamise võimalused.“ Uuringu järgi on piirangud avalikule teabele viimase 20 aasta jooksul kasvanud.
Tudengite jaoks on kõrghariduses süvenemas nõiaring, sest hinnatõus kasvatab järsult elamiskulusid ning nende katmiseks tuleb tööle minna, aga tasuta õppida saab vaid täisajaga. Ulatuslikult tuleks remontida konkurentsivõimetut õppelaenu, vähemalt kahekordistades maksimumsumma ning muutes põhjalikult intressipoliitikat.
Eestil tuleb arvestada paljude sõjapõgenike teadmata ajaks Eestisse jäämisega, selgub täna avaldatud Arenguseire Keskuse raportist „Vene-Ukraina sõja pikaajalised mõjud Eestile. Rahvastik, lõimumine, väliskaubandus.“ Keskus koostas stsenaariumid 10 000, 30 000 ja 60 000 Eestisse jääva sõjapõgeniku kohta.
Venemaa-Ukraina sõja pikaajaliste ühiskondlike mõjude leevendamisel on oluline arvestada erinevaid võimalikke stsenaariume, mis puudutavad sõjapõgenike sisserännet ja Eesti majanduse lahti sidumist Venemaa ning Valgevene turust, selgub avaldatavast Arenguseire Keskuse erakorralisest raportist „Vene-Ukraina sõja pikaajalised mõjud Eestile“. Keskus tutvustab raportit kolmapäeval, 29. juunil kell 11.
Arenguseire Keskus avaldab kolmapäeval, 29. juunil kell 11 erakorralise raporti „Vene-Ukraina sõja pikaajalised mõjud Eestile“. Raportis analüüsitakse põgenike sisserände võimalikke pikaajalisi mõjusid rahvastikule, tööhõivele ja Eesti riigi kuludele ning tuludele, samuti Venemaalt ja Valgevenest kaupade importimise lõpetamise mõjusid Eesti majandusele.