Raport: Eesti kõrghariduse rahastamises tuleb mänguruumi suurendada

„Eesti on kõrgharidusõppe rahastamise võimalused haridusasutuste jaoks väga ära piiranud, mis toob süsteemis kaasa üha suurema puudujäägi,“ ütles Arenguseire Keskuse ekspert Uku Varblane. „Kõrghariduse aastane puudujääk ulatub juba üle 100 miljoni euro. Eesti kõrghariduse konkurentsivõime hoidmiseks on vaja kõrgharidusasutuste rahastamisvõimalusi laiendada.“

Kuigi riigiti on kõrghariduse rahastamisel palju erinevusi, siis levinuim on kulude jagamine riigi ja üliõpilase vahel. „Ühelt poolt suurendab haridus ühiskondliku heaolu, teisalt toob kõrgharidus üliõpilasele eeldused paremaks läbilöömiseks tööturul ja kõrgemaks sissetulekuks,“ ütles Varblane. „See tähendab, et panustama peaks nii riik kui ka üliõpilane. Küll peavad olema soodsad laenutooted ja piisavad toetused, mis laseksid ka kasinamatest oludest pärit inimestel soovi korral kõrgharidust omandada.“

2013. aastal toimunud reformi järel kadus ülikoolidel võimalus küsida õppemaksu eestikeelsetel õppekavadel õppivate ning igal õppeaastal vähemalt 75% õppekavast täitvate üliõpilaste käest.

„Põhjusena toodi esmakordselt hariduspoliitika kujundamisel selgelt välja võrdsuse argument – õppemaksude „kaotamine“ võimaldab kõrgharidusele paremat ligipääsu,“ ütles Uku Varblane. „Samas pole õppemaksu kaotamine ülikoolides suurendanud majanduslikult  kehvemal järjel peredest pärit noorte ligipääsu kõrgharidusele, toonud kaasa õpingute ajal töötamise vähenemist ega suurendanud ka nominaalajaga lõpetamist.“

Kui enne 2013. aastat töötasid ligi pooled üliõpilastest, siis pärast pole see vähenenud (53% aastal 2019) ja üliõpilaste erialavalikud on liikunud tööjõuvajadusele pigem vastupidises suunas. „Erialade prestiiži lõikes on märgata kehvematest sotsiaalmajanduslikest oludest tulevate õpilaste ligipääsu vähenemist populaarsetele õppekavadele nagu näiteks arstiteadus või lennundus,“ märkis Varblane.

Laadi lühiraport alla:

17.04.2022

Kõrghariduse rahastamine Eestis

Õppemaksu kaotamine aastal 2013 pole suurendanud majanduslikult kehvemal järjel peredest pärit noorte ligipääsu kõrgharidusele, toonud kaasa õpingute ajal töötamise vähenemist ega suurendanud ka nominaalajaga lõpetamist.

2022. aastal on Arenguseire Keskuse üheks uurimissuunaks Eesti kõrghariduse tulevik, mis vaatleb kõrghariduse arengusuundumusi ja võimalusi järgmise 15 aasta jooksul.

Arenguseire Keskus on ühiskonna ja majanduse pikaajalisi arenguid analüüsiv mõttekoda Riigikogu Kantselei juures. Keskus viib läbi uurimisprojekte Eesti ühiskonna pikaajaliste arengute analüüsimiseks, uute trendide ja arengusuundade avastamiseks.