Riigikogu juures tegutsev sõltumatu mõttekoda Raport: Eestlase keskkonnajälg on eurooplase omast kolmandiku võrra suurem
Eesti elaniku keskmine keskkonnajälg ületab Maa taluvuspiiri 3,8 korda, Euroopa elaniku oma on Maa taluvuspiirist 2,9 korda suurem. Eesti elanike keskkonnajälg on suurem elektri, kütte, toidu ja soetatud seadmete osas, kuid transpordi keskkonnajälg jääb eurooplasele alla, selgub Arenguseire Keskuse värskelt avaldatud raportist “Eesti ja Euroopa elanike keskmine keskkonnajälg”.
Arenguseire Keskuse ekspert Magnus Piirits tõi välja, et teadlaste hinnangul tekib suur risk elu- ja looduskeskkonna säilimisele, kui inimesed ületavad Maa taluvuspiiri rohkem kui kahekordselt. Eesti elaniku keskmine keskkonnajälg ületab Maa taluvuspiiri 3,8 korda.
“Piltlikult öeldes elame ja tarbime täna justkui planeete oleks meil kolm, mitte üks. Kõige suurem süüdlane selles on Eesti energia- ja soojamajandus, mille suurt keskkonnamõju on Maa taluvuspiiridesse jõudmiseks vaja ulatuslikult vähendada. Siiski saab ka igaüks ise oma keskkonnajälge vähendada. Näiteks süüakse Eestis rohkem liha, kui toitumisnõustajad soovitavad, ning ka seadmete tarbimine on Euroopa keskmisest kõrgem,” ütles Piirits.
Keskmise Eesti elaniku toidulaual olevast annab suurima keskkonnajälje sealiha. Liha tarbimine vähendamine kuni toitumisnõustajate poolt soovitatud tasemeni vähendaks eestlaste keskkonnajälge 0,2 punkti võrra. Suurima keskkonnamõjuga toiduained on lisaks sealihale ka šokolaad ja juust.
Euroopa keskmisest suurem keskkonnajälg tekib ka Eesti elanike tarbitavast küttest ja elektrist. Ühelt poolt on see seotud Eesti jahedama kliima ja suurema küttevajadusega, kuid teiseks põhjuseks on Eestis levinud puiduga kütmine.
“Tiheasustusega asulates on puiduga kütmine tahkete peenosakeste õhkupaiskumise tõttu saastav ja hingamisteede haigusi tekitav. Puukütte keskkonnajälg on ühe KWh kohta võrreldes maagaasiga kaks korda suurem. Kui pooled puiduga kütvatest Eesti elanikest läheks üle kaugküttele, väheneks meie keskkonnajälg 0,4 punkti võrra,” tõi Piirits näite ning lisas, et kuigi inimesed saavad tarbimist muutes oma keskkonnajälge mõnevõrra mõjutada, annab suurema efekti siiski uute rohetehnoloogiate ja lahenduste rakendamine.
Kuigi Eesti autopark on Euroopas üks vanimatest, on liikuvuse keskkonnajälg Eestis Euroopa keskmisest väiksem. Põhjus seisneb selles, et Eesti inimesed kasutavad vähem lennutransporti. Kui Euroopas moodustab lennuliiklus 27% liikuvuse keskkonnajäljest, siis Eestis 2%. Samas väheneks meie keskkonnajälg 0,1 punkti võrra, kui eestlased asendaks 20% ulatuses autosõidud ühistranspordiga.
Keskkonnajälg koosneb 16 kategooriast. Nii Euroopas kui Eestis on kõige suuremad probleemid seotud tahkete osakeste õhkupaiskamisega (Euroopas 8,5 ja Eestis 15,9 korda üle Maa taluvuspiiri) ning magevee toksilisusega (vastavalt 7,7 ja 12,6 korda üle piiri). Kliimamuutuste kiirendamise jalajälg on keskmisel Eesti elanikul sama suur kui keskmisel eurooplasel ehk 7,6. Fossiilsete ressursside ammendumise jalajälg on aga keskmisel Eesti elanikul väiksem, kui keskmisel eurooplasel (2,6 vs 2,9). Fossiilsete kütuste all on peamiselt mõeldud naftat, maagaasi ja sütt.
Maa taluvuspiiride kalkulaator on kokku pandud teadlaste ja Euroopa Komisjoni töö tulemusena. Enda keskkonnajälge saab arvutada veebilehel: https://knowsdgs.jrc.ec.europa.eu/cfc
Lühiraport “Eesti ja Euroopa elanike keskmine keskkonnajälg” on osa Arenguseire Keskuse uurimissuunast „Rohepöörde stsenaariumid Eestis“.
Viimased uudised
-
19.12 2024Pikksilm: Kuidas kaotada digilõhe?
Digiriigi areng eeldab digilõhe vähendamist, eelkõige maapiirkondade vanemaealiste elanike seas, kus see on kõige suurem. Digiteenuste üha laialdasema kasutuselevõtuga suureneb tulevikus ka tõenäoliselt digiteenuste vastaste hulk elanikkonnas. Neile, kes ei suuda või ei soovi digiteenuseid kasutada, peaksid avalikud teenused olema ka mittedigitaalselt kättesaadavad, kirjutavad Tartu Ülikooli teadlased Ingmar Pastak, Kadri Leetmaa ja Bianka Plüschke-Altof Arenguseire Keskuse väljaandes Pikksilm.