Teemaõhtu “Brexiti mõju finantsteenustele”

London City finantsettevõtetele on probleem Euroopa Liidu (EL) „passporting“ süsteemist väljalangemine, mis tähendab, et EL turul tegutsemiseks peab neil olema filiaal mõnes EL riigis. Lisaks mõjutab Brexit otseselt ja kaudselt erinevaid Londoni finantsteenuste ökosüsteemi osasid repotehingutest valuutaga kauplemiseni.

London City tulevik on ka Ühendkuningriigi (ÜK) valitsuse läbirääkimispositsioonis kõrgel kohal, kuna finantssektori töökohtade väljaliikumine Londonist on suure mõjuga küsimus. Filiaale luuakse Frankfurti, Pariisi, Amsterdami, Milanosse, Dublini, Madridi ja Barcelonasse. Kui oluline töökohtade liikumine saab olema, on hetkel ebaselge ja sõltub olenedes ÜK ja EL läbirääkimiste tulemustest, kuid finantsteenuste pakkujad hoiavad tules mitut rauda. Näiteks Bank of America ehitab Londonisse uut hoonet ning nad on samaaegselt broneerinud  mitmeid korruseid büroohoones Frankfurdis

Brexitiga kaasnevad uued võimalused Euroopa linnade jaoks, tekib võimalus meelitada Londoni finantsettevõtteid kontoreid rajama, kuid on siiski ilmne, et Londoni finantsteenuste ökosüsteemi ei suudeta asendada, samuti ka selles toimuvat innovatsiooni. Londoni tähtsus juhtiva Euroopa finantskeskusena ei kao,  kuigi see võib teatud valdkondades kaheneda. Soodne jurisdiktsioon pole ainus kaalutlus finantsettevõtete kontorite toomisel Euroopa linnadesse. Oluline on ka äritegevuse lihtsus, english law kasutamise võimalus ja paljud teised tegurid eluolu puudutavate valikuteni välja nagu restoranid ja koolid.

Selles kontekstis võib tekkida võimalusi ka Tallinna jaoks. Näiteks korporatiivvõlakirjadele spetsialiseerunud Londoni  investeerimisfirma ​Bedford Row Capital Advisers on juba loonud kontori Tallinnasse. Kui Tallinna eeliseid oskuslikumalt tutvustada, võivad ka teised Londoni finantsettevõtted järgida nende eeskuju.

Tallinna kasuks räägib tugev tehnoloogiaareng ja ettevõtlusega tegelemise lihtsus. Potentsiaali oleks ennekõike tagasihoidliku töötajate arvuga fintech ettevõtete jaoks. Transferwise kujutab endast juba olulist ohtu Londoni senisele ülemvõimule forex-turul. Eestil soovitati mõelda tärkavatele ja innovatiivsetele äridele, näiteks renminbiga kauplemine, makseteenused, (plokiahelal põhinevad) faktooringu- ja arveldus teenused ning näiteks P2P investeerimisplatvormid, nn crowd-funding.

2009. aastal pakkus Arengufond Eestile kolme nišši, milleks olid varahaldus, privaatpangandus ja tugiteenused finantsteenuste arendamiseks. Teemaõhtu arutelu põhjal võib järeldada, et ükski neist pole kuigi perspektiivne. Näiteks Malta ja Luksembourg on paremad varahalduse jaoks kui London, kuna ÜK jurisdiktsioon pole selleks soodne. Sellises konkurentsis pole varahaldusele keskendumine Eesti jaoks kõige mõistlikum valik.

Privaatpanganduse võimalusi arvati kümmekond aastat tagasi olevat eelkõige Ida suunal. Praeguseks on vene kapitalile kehtestatud sanktsioonid ning Läti valusad kogemused ei näi seda toetavat. Leedu tõmbas riiki mitmeid tugiteenuste firmasid, kuid töökohti ohustab automatiseerimine ning lisaks vaevab Eesti finantssektorit juba praegu töökäte puudus.

Arenguseire Keskuse teemaõhtul esinesid Bedford Row Capital Advisers nõukogu esimees Stuart Gordon, Briti-Eesti Kaubanduskoja nõukogu esimees James Oates ja Riigikogu väliskomisjoni aseesimees Keit Pentus-Rosimannus. Teemaõhtul osalesid Swedbanki, Saksa Keskpanga, Majandusministeeriumi, Välisministeeriumi, Sotsiaalministeeriumi, Tallinna Ülikooli, EBSi ja teiste organisatsioonide esindajad.