Teemaõhtu: Suurandmed rahapesu tõkestamiseks

Arenguseire Keskuse novembrikuu teemaõhtul „Suurandmete kasutamine rahapesu tõkestamisel” tegi peaettekande pikaajalise finantssektori kogemusega ekspert Silja Narusk. Ettekannet kommenteerisid Riigikogu rahanduskomisjoni aseesimees Maris Lauri ja Rahandusministeeriumi asekantsler Märten Ross. Arutelu juhtis Tallinna Tehnikaülikooli dotsent Innar Liiv.

Rahapesu tõusmine avalikkuse huviorbiiti näitab ühelt poolt teema rahvusvahelist olulisust, teisalt aga annab tunnistust Eesti tagasihoidlikust võimekusest rahapesu tõkestada. Praegusel ajal analüüsivad turuosalised tehingu- ja kliendiandmeid isoleeritud inforuumis ning edastavad neid rahapesu andmebüroole, tuginedes enda riskihinnangule.

Silja Naruski EBSis kaitstud magistritöös pakutud idee järgi peaks rahapesu tõkestamiseks vajalik andmeanalüüs liikuma tsentraalsesse riiklikku analüüsikeskusesse, kus on rahapesu tõkestamiseks kasutatav informatsioon põhjalikum, tänu millele saab riske paremini juhtida.

Tsentraalselt kogutavatele andmemahtudele masinõppe rakendamise abil on võimalik kahtlaseid ja ebaharilikke tehinguid kiiremini ja täpsemini eraldada. Lahendus võimaldab märgatavalt suurendada rahapesu tõkestamise süsteemi efektiivsust ja läbipaistvust ning ajakohastada analüüsiks kasutatavat tehnoloogiat, rakendades seda suurandmetel. Silja Naruski magistritöö praktiline lahendus pandi proovile ka Accelerate Estonia häkatonil, kus loodi nimetatud magistritööd aluseks võttes esimene prototüüp.

Põhimõtteliselt on lahendus võimeline tuvastama tõenäosuse, et liigitada tehing rahapesuks või mitte. Tegemist ei ole binaarse lahendusega, vaid see põhineb nn hägusatel hulkadel (fuzzy data), eristades tavapärase mittetavapärasest. Teemaõhtul tõstatati ka küsimus, kuivõrd selline lahendus oleks aidanud vältida praegu uurimise all olevaid rahapesutehinguid.

Teemaõhtul arutlesid kirjeldatud lahendusega kaasnevate riskide ja võimaluste üle 20 ülikoolide, ministeeriumite, ametite ja eraettevõtete esindajat. Leiti, et arvesse tuleb võtta nii ettevõtlusvabadust, andmekaitset kui ka privaatsust, ning tõdeti, et rahapesu tõkestamisele aitaks kaasa parem andmevahetus osapoolte vahel. Samuti täheldati, et Eesti pankade rahvusvahelises keskkonnas tegutsemine seab piirangud lahendusele, mis on kasutatav ainult Eestis.