Riigikogu juures tegutsev sõltumatu mõttekoda Koroonapandeemia võib ohustada toidutööstuste eksporti
Koroonapandeemia võib kasvatada varjatud protektsionismi Eesti toidutööstuste eksportturgudel, selgub Arenguseire Keskuses valmivast raportist „COVID-19 mõju arengusuundumustele“. Viiruse esimeses laines langes joogitootmise kuukäive 20,6%, toiduainete tootmises oli suurim langus aprillis – 6,9%.
„Toidutööstus on koroonapandeemias hästi hakkama saanud ja püsinud võrdlemisi stabiilne,“ ütles Arenguseire Keskuse ekspert Uku Varblane. „Toiduainete tootmise sektorisse jõudis kriisi mõju esmalt läbi ostupaanika, millele järgnes mõningane langus aprillis, kuid kuukäibed taastusid kiiresti. Raskem oli joogitootmisega tegelevatel ettevõtetel, mille kuukäive kahanes aprillis viiendiku ja pole päris lõpuni taastunud.“
Varblase sõnul tekitas toidusektorile turustusprobleeme hotellidele ja restoranidele suunatud müügi langus ja kohati tekkis ettevõtete vahel seetõttu ka ringvõlgnevus. „Kriisi alguses läks hästi kuivainesektoril, kuid lähiajal võib seal müük langeda, sest inimesed tarbivad juba kogutud varusid. Suure tagasilöögi said kriisis kondiitritoodete tootjad, sest kohvikute ja restoranide sulgemisega kadus suur osa senisest turust,“ lisas Varblane.
Uku Varblase sõnul lähevad toidutööstused viiruse teisele lainele vastu pigem heas seisus, kuid paljude tootmist puudutavate tegurite osas valitseb ebakindlus. „Näiteks viiruse edasine levimine, välistööjõudu puudutavad otsused, tarbimise vähenemist kaasa tuua võiv tööpuuduse kasv ja ka Euroopa Liidu rohepöördega kaasnevad kohustused,“ loetles Varblane ja lisas, et järjest suuremaks riskiks hakkab kujunema protektsionismi kasvamine eksportturgudel. „Kriisi mõjul hakatakse rõhutama järjest enam toidu päritolu ja nii tekib negatiivne foon importkaupade suhtes, mis halvendab ka Eesti ekspordivõimalusi,“ rääkis Varblane. „Enim kaotavad protektsionismist väikeriigid, kellele pole kuulsaid toidubrände, mida kõik tunneks ja ostaks.“
Toiduainete ja joogitootmises oli 2019. aastal hõivatud 2,9% töötajatest ehk enam kui 16 000 inimest ja sektoris loodi 2019. aastal 1,9% kogu majanduse lisandväärtusest (jooksevhindades 458 miljonit eurot). Eesti ekspordist moodustab toiduainete ja joogitootmine 2,8% .
Toiduainete tootmisega tegelevate ettevõtete kuukäive kahanes tänavu aprillis viiruskriisi tõttu aasta varasemaga võrreldes kuni -6,9%, kuid kasvas juunis aasta varasemaga võrreldes 4,2%. Joogitootmisega tegelevate ettevõtete suurim käibelangus seoses viiruskriisiga oli aprillis, kui kuukäive oli aasta varasemaga võrreldes 20,6% väiksem.
Arenguseire Keskuses koostatud COVID-19 kindlusindeksi järgi paigutub toiduainete ja joogitootmine 17 majandusharust kriisile vastupidavuselt neljandale kohale (1,8 punkti).
Toiduainete ja joogitootmise COVID-19 mõjude ja väljavaadete lühiülevaate leiab SIIT.
COVID-19 kindlusindeks
COVID-19 kindlusindeks hindab erinevate majandusharude suhtelist mõjutatust viiruskriisist ja indeksi põhineb ettevõtete erinevatel majandusnäitajatel. Indeksi väärtus jääb vahemikku -5 (suurim negatiivne mõju) kuni +5 (väikseim negatiivne mõju). Indeksis võetakse arvesse majandusharus tegutsevate ettevõtete käibe muutust (summaarne käive perioodil märts-august 2020 võrreldes aasta varasema perioodiga), töötajate arvu muutust nii võrrelduna 2019. aasta sama perioodiga kui ka eriolukorra järgset dünaamikat, tööjõukulude muutust ning ka ettevõtete kasumi ja investeeringute muutust eelmise aasta sama perioodiga võrreldes.
Andmed: Arvutuste aluseks on Eesti Statistikaameti andmed
TAUST
- Majandussektorite kaupa alustas Arenguseire Keskus ülevaadete avaldamist viiruskriisi mõjude kohta alates 17. novembrist. 24. novembril avaldab keskus lühikokkuvõtte elektroonika ja elektriseadmete tööstusharu kohta.
- Lühikokkuvõtete koostamisel on arvutuste ja jooniste tegemisel tuginetud Eesti Statistikaameti andmetele ning arenguperspektiivide kirjeldamisel on aluseks intervjuud haruliitude esindajatega ning koostöös SA Kutsekoja OSKA uuringugrupiga läbi viidud fookusgrupi intervjuud. Viiruskriisist väljumise stsenaariume esitleb Arenguseire Keskus detsembri alguses. Loe lähemalt SIIT.
- COVID-19 mõju eri valdkondade tööjõu ja oskuste muutusele kajastatakse OSKA eriuuringus, mis avalikustatakse 2021. aasta alguses.
Arenguseire Keskus on ühiskonna ja majanduse pikaajalisi arenguid analüüsiv mõttekoda Riigikogu Kantselei juures. Keskus viib läbi uurimisprojekte Eesti ühiskonna pikaajaliste arengute analüüsimiseks, uute trendide ja arengusuundade avastamiseks.
Vaata samal teemal
Viimased uudised
-
19.12 2024Pikksilm: Kuidas kaotada digilõhe?
Digiriigi areng eeldab digilõhe vähendamist, eelkõige maapiirkondade vanemaealiste elanike seas, kus see on kõige suurem. Digiteenuste üha laialdasema kasutuselevõtuga suureneb tulevikus ka tõenäoliselt digiteenuste vastaste hulk elanikkonnas. Neile, kes ei suuda või ei soovi digiteenuseid kasutada, peaksid avalikud teenused olema ka mittedigitaalselt kättesaadavad, kirjutavad Tartu Ülikooli teadlased Ingmar Pastak, Kadri Leetmaa ja Bianka Plüschke-Altof Arenguseire Keskuse väljaandes Pikksilm.