Värske uuring: platvormitöö on pikaajalise karjääriteena pigem ebaatraktiivne

Eesti seni ühe põhjalikuma platvormitöö uuringuga sooviti leida vastuseid, mis roll on tööplatvormidel Eesti majanduses, kes platvormitööd teevad ning millised on nende majanduslikud ja sotsiaalsed väljavaated. Lisaks vaadeldakse, kuidas on platvormitöö tegemine juba muutunud ajas ja kuidas võib areneda Eestis tulevikus, sealhulgas millised on sellega kaasnevad riskid ja võimalused.

„Platvormitöö mitmekesistub ja polariseerub. Kui ühelt poolt on järjest enam erinevaid töid leidnud platvormipõhise lahenduse, olgu see siis õigusalane nõustamine või postipakkide vedu, siis samal ajal on platvormid olulised madala barjääriga tööturule sisenemise pakkujad,“ selgitas uuringu juht, Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste instituudi linnauuringute professor Tauri Tuvikene.

2025. aastal oli regulaarselt ehk vähemalt kord nädalas eesti- ja venekeelseid platvormitöö tegijaid 5,4 protsenti ehk 47 000 inimest. See näitab, et inimeste arv on langenud võrreldes varasemates uuringutes tuvastatud töötegijate hulgaga. Samal ajal näitavad välitööd, aga ka ettevõtluskonto kasutus, et kasvanud võib olla muukeelsete platvormitöö tegijate arv. 

Tulemused näitavad, et platvormitöö karjäärimõju sõltub sellest, millist tööd tehakse. Näiteks regulaarselt sõidujagamise ja kullerteenustega tegelevatest inimestest on ligi viiendik karjääritupikus ehk töötab alal, mille jaoks nad peavad end ülekvalifitseerituks. Samuti osaleb täiendkoolitustes vaid väike osa platvormitöö tegijatest ning paljud ei ole teadlikud neile sobivatest õppimisvõimalustest.

Platvormid täidavad karjääris erinevaid rolle, kuid eriti just kullerite ja äpitaksojuhtide puhul on valik seotud pigem sissetuleku, kui karjäärialase arenguga. Kuigi platvormitööd tehakse sageli millegi muu kõrvalt (nt õpingute, palgatöö, pensioni jms), on täistööajaga platvormitöö tegijate osakaal on siiski märkimisväärne. Sõidujagamise ja kullerteenuse tegijatest teevad vähemalt täistööaja või enamaga seda tööd 30% vastanutest, mis arvutuslikult on 2 245 inimest Eestis.

Murekohana kerkis uuringus esile ebaühtlaselt tagatud ravikindlustus, mistõttu palgatööle naasmise ajendiks on sageli just kindlustuskaitse taastamine. Platvormitöö tegijad on iseendale tööandjate hulgas üks haavatavam alamrühm, kelle sotsiaalkaitse näitajad ja hinnangud oma sotsiaalse kaitse piisavusele on keskmiselt madalamad. Samas, isegi kui paljude platvormitöö tegijate sotsiaalkaitse põhineb teistel töösuhetel või staatusel (nt õppimine), tõstatub laiem küsimus sotsiaalkindlustussüsteemi jätkusuutlikust rahastamisest.

Uuring viidi läbi Tallinna Ülikooli, Tallinna Tehnikaülikooli ja Tartu Ülikooli koostöös aastatel 2024-2026. See interdistsiplinaarne projekt tõi kokku sotsiaalteadlased, õigusteadlased ja majandusteadlased ning pakub erinevate kvantitatiivsete ja kvalitatiivsete meetodite kaudu sissevaate platvormitöö valdkonda ja selle mõjudele Eesti majanduses laiemalt.

Projekti on rahastanud Eesti Teadusagentuur Euroopa Regionaalarengu Fondist rahastatavast sekkumisest „Teadus-, arendus- ja innovatsioonitegevuste tulemuste rakendamise võimekuse tõstmine ühiskonnas ning selleks soodsa poliitikakeskkonna loomine“ (RITA+) ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium.

Foto: Tauri Tuvikene, autor/allikas: Taavi Leppimann