Riigikogu juures tegutsev sõltumatu mõttekoda Johanna Vallistu, PhD
Eesti Tuleviku-uuringute Instituudi tegevjuht ja TalTechi Ragnar Nurkse instituudi teadur
Johanna Vallistu on lõpetanud Tallinna Tehnikaülikooli tehnoloogia valitsemise ja Sciences Po poliitikate ja programmide hindamise magistrantuuri. Bakalaureusekraadi omandas ta Stockholmi Kõrgemas Majanduskoolis Riias. Ta on eelnevalt töötanud Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuses RAKE analüütikuna ning Technopolis Groupis innovatsiooni- ja majanduspoliitikate konsultandina. Arenguseire Keskuses on Johanna Vallistu juhtinud tööturu tuleviku, eakate tuleviku rahalise heaolu ja andmevabaduse tuleviku uurimissuundi. 2025. aasta kevadel kaitses Johanna oma doktoritöö TalTechi Ragnar Nurkse innovatsiooni ja valitsemise instituudis. Tema doktoritöö keskendus heaoluriigi muutumisele ja katsetavale poliitikakujundusele uue töö ajastul. /Uuendatud 05.02.2026
Seotud uudised
-
03.09 2024Pikksilm: Personaalriigi tulevik – kuidas andmeanalüüs ja tehisaru heaoluriiki muudavad?
Personaalriigi idee ei piirdu pelgalt protsesside automatiseerimise, kasutusmugavuse tagamise ja ühtsete digiväravate loomisega, vaid see annab võimaluse uuendada ka teenuste ja toetuste aluspõhimõtteid. Samas ei tohiks eesmärk olla kitsalt kiire võidu saavutamine efektiivsuse vallas, vaid läbi tuleb mõelda ka digitaalse heaoluriigi ohud ja võimalused vähemalt järgmist paarikümmet aastat arvestades. Eestis ei tajuta veel personaalriigi idee kogu ulatust, kirjutab tulevikuseire ekspert ja TalTechi Ragnar Nurkse instituudi doktorant Johanna Vallistu Arenguseire Keskuse väljaandes Pikksilm.
Seotud üritused
Vananevas ühiskonnas ootame noortelt üha enamat – varasemat sisenemist tööturule, suuremat vastutust ja aktiivsemat rolli majanduses ja ühiskonnas. Kuid kui palju anname neile tegelikult otsustusõigust? Kui noor võib töötada ja makse maksta, kas ta peaks saama ka varem valida ja ettevõtluses kätt proovida? Kui järjekindel on Eesti poliitika noori puudutavates otsustes, kui 16‑aastane saab kohalikel valimistel valida, ent koolikohustus on hiljuti pikendatud 18. eluaastani?
Eesti koolisüsteem seisab murranguliste arengute lävel − digitehnoloogiate ja tehisaru areng on jõudnud nii kaugele, et meil avaneb võimalus õpet õpilase järgi kohandada. Andmepõhised digirakendused võimaldavad õpilase taset jooksvalt hinnata, koostada tema tugevustele ja nõrkustele täpselt vastavaid ülesandeid ja harjutusi, valida sobiv õppetempo. Samal ajal hindab rakendus õppija edusamme ja edastab õpetajale väärtuslikku tagasisidet.
Arenguseire Keskus avaldas kolmapäeval, 23. novembril raporti „Andmeühiskonna tulevik. Stsenaariumid aastani 2035“, mis annab ülevaate Eesti digiühiskonna tulevikuvõimalustest ja väljakutsetest.
Seotud Pikksilma artiklid
Personaalriigi idee ei piirdu pelgalt protsesside automatiseerimise, kasutusmugavuse tagamise ja ühtsete digiväravate loomisega, vaid see annab võimaluse uuendada ka teenuste ja toetuste aluspõhimõtteid. Samas ei tohiks eesmärk olla kitsalt kiire võidu saavutamine efektiivsuse vallas, vaid läbi tuleb mõelda ka digitaalse heaoluriigi ohud ja võimalused vähemalt järgmist paarikümmet aastat arvestades. Eestis ei tajuta veel personaalriigi idee kogu ulatust, kirjutab tulevikuseire ekspert ja TalTechi Ragnar Nurkse instituudi doktorant Johanna Vallistu Arenguseire Keskuse väljaandes Pikksilm.