Uudis

Täna, 10. juunil toimuv Arenguseire Keskuse aastakonverents „Teistmoodi tulevik“ keskendub riigi muutuvale rollile elanikkonna harjumuste kujundamisel ja keerukate otsuste langetamise toetamisel. Konverentsi peaesinejaks on nügimise teooria üks loojatest, Harvardi Ülikooli õigusteaduse ja käitumisökonoomia professor Cass Sunstein.

Neljapäeval, 10. juunil toimuv Arenguseire Keskuse aastakonverents „Teistmoodi tulevik“ keskendub tänavu riigi muutuvale rollile elanikkonna harjumuste kujundamisel ja keerukate otsuste langetamise toetamisel. Konverentsi peaesinejaks on nügimise teooria üks loojatest, Harvardi Ülikooli õigusteaduse ja käitumisökonoomia professor Cass Sunstein.

Kui Eesti avalik sektor kulutab pikaajalisele hooldusele aastas üle 100 miljoni euro, siis järgmise 50 aastaga võib OECD prognoosi järgi suureneda aastane vajadus pikaajalise hoolduse teenuste pakkumiseks kuni 900 miljoni euroni arvutades kulu tänase hinnataseme ja rikkuse järgi. Eesti võimalusi arutatakse täna, 3. juunil toimuval Arenguseire Keskuse veebiseminaril “Pikaajaline hooldus: kust selleks raha leida?”.

Riigil puudub täpne ülevaade platvormitöö tegijatest ja sellega seotud maksuaugu suurusest, selgub Arenguseire Keskuse uuringust „Platvormitöö Eestis 2021“. Kui platvormitöö osakaal tulevikus veelgi suureneb, jääb järjest suurem osa töötajatest sotsiaalkaitseta.

Digiplatvormide vahendusel töötavate inimeste suunamine ettevõtluskontot kasutama võiks tuua aastas riigieelarvesse kuni 68 miljonit eurot, selgub täna avaldatavast Arenguseire Keskuse uuringust „Platvormitöö Eestis 2021“.

Digiplatvomide vahendusel töötavate inimeste sissetulek on Eesti keskmisest madalam, selgub kolmapäeval, 2. juunil avaldatavast Arenguseire Keskuse uuringust „Platvormitöö Eestis 2021“.

Eestis teeb iganädalaselt digiplatvormide vahendusel töid ligi 56 000 inimest, selgub kolmapäeval, 2. juunil avaldatavast Arenguseire Keskuse uuringust „Platvormitöö Eestis 2021“. Viimase aasta jooksul on platvormitööd teinud vähemalt korra üle 160 000 inimese.

Eesti transpordisüsteemi säästlikkus sõltub eelkõige Tallinnast ja Harjumaast, kus tehakse ligi 50% Eesti sõidukite läbisõidust, selgub Arenguseire Keskus täna avaldatud raportist „Liikuvuse tulevik. Arengusuundumused aastani 2035“.

Arenguseire Keskus avaldab homme, 25. mail raporti „Liikuvuse tulevik. Arengusuundumused aastani 2035“, mis vaatleb Eesti elanike liikuvust ja sellest tulenevaid väljakutseid transpordisüsteemile.

2030. aastaks väheneb bensiini- ja diislikütuse aastane aktsiisilaekumine riigieelarvesse elektrisõidukite laiema leviku tõttu tänastes hindades ligi 100 miljoni euro võrra, selgub Arenguseire Keskuse teisipäeval avaldatavast raportist „Liikuvuse tulevik. Arengusuundumused aastani 2035“.