Uudis

Viimase 20 aastaga on isikliku sõiduauto kasutamine kodunt tööle liikumisel Eestis peaaegu kahekordistunud, selgub Arenguseire Keskuse teisipäeval avaldatavast raportist „Liikuvuse tulevik. Arengusuundumused aastani 2035.“ Transpordikulud moodustavad 14% inimeste kogukuludest.

Eesti transpordisüsteem on väga autokeskne ja järgmiste kümnendite peamiseks väljakutseks on sõiduautodega seotud keskkonnamõjude vähendamine. Arenguseire Keskuse tellitud uuringust „Eesti elanike liikuvusprofiilid“ selgub, et vähemalt viiendik linnaelanikest oleks valmis asendama isikliku sõiduauto kasutamise mõne säästvama liikumisviisiga.

Maailmamajanduses tulevikus tooni andvad rohe- ja digitehnoloogiad vajavad toimimiseks kriitilisi maavarasid, mida leidub ka Eesti maapõues. 13. mail toimunud Arenguseire Keskuse veebiseminaril „Eesti kasutamata maavarad – kas vananeva ühiskonna pääsetee?“ arutatati Eesti maavarade kasutusvõimaluste üle.

Kahekümne aasta jooksul on Eesti elanike sünnihetkel oodatav eluiga kasvanud 8,4 aasta võrra, mis on kiireim tõus kogu Euroopa Liidus. Juba praegu on enam kui 50 000 inimest seotud oma lähedaste pikaajalise hooldusega, kiiresti vananev ühiskond suurendab lähitulevikus hoolduskoormust veelgi.

COVID-19 kriis on kiirendanud harjumuspäraste töötegemise viiside ümberkujunemist ja tööturu kihistumist, mis vähendab töötaja sotsiaalkaitset. Milline võiks tulevikus näha välja sotsiaalkaitse, arutatati täna toimunud Arenguseire Keskuse veebiseminaril „Kas sotsiaalkaitse tulevik on individuaalsed kogumiskontod?“

Omakeelse arvuti- ja digikeskkonnata väikekeeli ootab tõenäoliselt ees kadumine, sest igapäevaelu alates virtuaalsest assistendist ja lõpetades autoga suhtlemisest suunab kasutama tugeva tehnoloogilise toega keeli. Millised on eesti keele võimalused, arutatakse homme toimuval Arenguseire Keskuse veebiseminaril „Kas tehnoloogia päästab eesti keele?“

Koroonakriis on pannud tavapärased prognoosimudelid kahtluse alla ja suurendanud vajadust stsenaariumide järgi, selgub Arenguseire Keskuse aastaraamatust. Väljaanne kaardistab uuringute põhjal kriisiga seonduvad arengutrendid ja Eesti võimalikud väljumisstrateegiad koroonakriisist.

Koroonapandeemia on kiirendanud muutusi majandusstruktuuris, selgub esmaspäeval avaldatavast Arenguseire Keskuse aastaraamatust. Mitmed tööjõumahukad majandusharud on sattunud raskustesse ning süvenenud on ka ühiskondlik ebavõrdsus, mis on laienenud uutesse vormidesse.

Majanduse hoogustuv platvormistumine on tõhusaks tööriistaks maailma järjest kasvavale jagunemisele USA ja Hiina mõjusfäärideks, selgub märtsis avaldatavast Arenguseire Keskuse aastaraamatust. Euroopa Liidu võimaluseks on suure siseturu toel püüelda platvormimajanduses regulatiivseks supervõimuks saamist.

Arenguseire nõukojaga liitus Vabariigi Presidendi esindajana riigivalitsemise ekspert Annika Uudelepp. Nõukoda kinnitab iga-aastaselt riigi arenguseire tegevuskava ja teeb ettepanekuid Riigikogu Kantselei juures tegutseva Arenguseire Keskuse uuringute põhisuundade ning teemade valikul.