Uudised

Eesti peaks tervishoiuteenuse parandamiseks kasutama julgemalt mujal maailmas juurutatud lahendusi. Näiteks Hollandis on ravijärjekordade lühendamiseks laiendatud õdedele õigusi inimeste ravimisel, Jaapanis lähtutakse erinevate riigielu otsuste tegemisel mõjust rahvatervisele ja Suurbritannias hinnatakse uue meditsiinitehnoloogia kasutuselevõtul esmalt selle tulemuslikkust.

OTSEÜLEKANNE ALGAB KELL 10.00

Tööturu surve töötajale iseendale tööandjaks hakkamiseks paneb proovile sotsiaalsüsteemi pikaajalise rahastamise ja toimimise. Väiksemate sotsiaalsete tagatistega töövormid panevad eriti keerulisse olukorda väiksema sissetulekuga inimesed.

Haigekassa eelarve aastane puudujääk suureneb järgmise 15 aasta jooksul 900 miljoni euroni, kui jätkub tervishoiusüsteemi senine rahastamismudel. Patsientide omaosalus tervishoiu rahastamisel on jõudnud maksimaalse piirini ehk 25%-ni.

22. oktoobril toimuv Arenguseire Keskuse ja Riigikogu suur vesinikupäev „Kas Eesti on vesinikurongist maha jäämas?” küsib, millised on Eesti võimalused fossiilsete kütuste asendamisel vesinikupõhiste lahendustega.

Personaalmeditsiinile aluseks olevad geeniandmed on olemas juba 202 000 ehk iga viienda täisealise Eesti elaniku kohta. Pilootprojekti käigus on personaalmeditsiini teenuseid kokku kasutanud juba 5000 inimest.

Eestis on tõusnud oodatav eluiga viimase 20 aasta jooksul 78,5 aastani, mis on olnud suurim kasv Euroopa Liidus. Tervena elatud aastad kasvasid kuni 2009. aastani, aga pöördusid seejärel langusesse.

Täna, 30. septembril toimuv Arenguseire Keskuse konverents „Teistmoodi tulevik“ keskendub üleilmsetele jõuvahekordade muutumisele ja Eesti positsioonile koroonajärgses maailmas.

Läänemere idakalda põhisadamatest on viimase aastakümne (2010-2018) jooksul näidanud kaubamahtude kasvu Leedu, Läti, Poola ja Venemaa sadamad, selgub Arenguseire Keskuses valminud raportist „Merekaubanduse tulevik Eestis. Arengustsenaariumid aastani 2040“.

Baltimaad vajavad COVID19 tingitud majanduskriisist kiiremaks taastumiseks tihedamat omavahelist koostööd. Koroonapandeemia ohjeldamiseks loodud „Balti mulli“ kogemust tuleks laiendada ka teistesse elu valdkondadesse.