Arenguseire Keskus toob eksperthinnangute põhjal valminud analüüsis välja suurima isikustamise potentsiaaliga riiklikud toetused ja teenused sotsiaal- ja haridusvaldkonnas, millel on märkimisväärne mõju riigieelarvele.
Eestimaalaste huvi elektri tootmise vastu on energiakriisi tipuga võrreldes jahtunud, kuid sellele vaatamata suureneb mikrotootjate arv Eesti energiasüsteemis aastaks 2040 kuni neli korda, toob Arenguseire Keskus välja sel nädalal avaldatavas raportis „Aktiivsed tarbijad tuleviku energiasüsteemis“. Energiasüsteemi tasakaalu ja stabiilsust tootva tarbimise kasv siiski ei ohusta.
Arenguseire Keskus tutvustas raportit „Aktiivsed tarbijad tuleviku energiasüsteemis. Arengusuundumused aastani 2040”, mis keskendub tarbijate muutuvale rollile elektriturul, kui seni vaid elektrit tarbinud majapidamistest saavad elektri tootjad ja aktiivsed tarbimise juhtijad.
Energiakriis ja kõrged elektrihinnad on andnud hoogu päikeseenergia buumile Eestis kümnekordistades päikesepaneelidega majapidamiste arvu. Eestis on nüüd üle 10 000 väikese elektrijaama, mis on hajutatud üle kogu riigi. Seisame küsimuse ees, kas individuaalne energiatootmine jätkab kasvamist või takerdub?
Eesti paistab maailmas silma tublidusega PISA testides. Euroopa riikide lõikes on meie kulud haridusele osakaaluna SKP-st ühed suurimad, ka koolis käidud aastate poolest oleme üsna inimarengu indeksi tipus ehk 6. kohal, ent miskipärast ei kandu need head haridusnäitajad meie tervisesse ega ka riigi rikkusesse. Keskmise eluea poolest oleme rahvusvahelises võrdluses 42. kohal, sissetulekute arvestuses 40. kohal.
Arenguseire Keskuse kultuuri- ja spordivaldkonnale annetamist käsitleval veebiseminaril arutati Eesti ettevõtete ja inimeste annetuskäitumist mõjutavad tegureid.
Erinevatel hinnangutel vajab rohepööre investeeringuid mahus 2-4% SKP-st aastas nii sellel kui järgmisel kümnendil. Arenguseire Keskus rõhutab aprilli alguses avaldatavas aastaraamatus, et keskkonnasäästlikule majandusele üleminekuperiood on tarbijate jaoks valus ja vajab toimetulekut toetavaid meetmeid, kuid pikas perspektiivis on see majanduslikult kasumlik.
Personaliseeritud õppeni jõudmisel Eesti koolides on esile kerkinud kaks eri vaatenurka, tehisaruga ja tehisaruta, kirjutab Arenguseire Keskuse juhataja Tea Danilov.
OECD haridusvaldkonna juht Andreas Schleicher tõi Arenguseire hariduskonverentsil “Kuidas tagada õpetajate järelkasv?” tehtud ettekandes välja, et OECD riikide õpilaste seas on levinud passiivne ehk reageeriv veebikasutus, mitte aktiivne ehk omaenda vajadustest lähtuv uurimuslik veebis navigeerimine.
Eesti koolivõrgu korrastamine on paratamatu, ent see ei pea alati tähendama väikekoolide sulgemist, selgub täna avaldatavast Arenguseire Keskuse raportist „Õpetajate järelkasvu tulevik. Trendid ja stsenaariumid aastani 2040”.
Riigikogu juures tegutsev sõltumatu mõttekoda 
Tea Danilov
Arenguseire Keskuse juhataja