Eesti liigub vaikselt heaoluühiskondadele omase postmaterialistliku väärtusruumi suunas, kus inimesed hoolivad tervisest, tunnevad vastutust oma tegude eest, on poliitiliselt aktiivsed, tolerantsed erinevuste suhtes ja teadlikud loodushoiu küsimustes. Kasvanud on küll Eesti elanike üldine õnnetunne ning eluga rahulolu, kuid vahe Põhjamaadega on jäänud samaks või suurenenud. Eesti elanikud on võrreldes Skandinaavia rahvastega märgatavalt vähem usaldavad, sallivad ja õnnelikud.
Raportid
Arenguseire Keskuse tellimusel valmis analüüs, mis kvantifitseeris tuleviku vanemaealiste rahalise heaolu uurimissuunas välja töötatud stsenaariume.
Arenguseire Keskuse tellimusel valmis uuring, mis võrdles eririikide pensionisüsteeme.
Arenguseire Keskuse tellimusel valmis uuring, kus püüti välja selgitada, millised on pensionisüsteemi kaasatavate inimrühmade sissetulekud ja varad ning kuidas nad neid kasutavad.
Arenguseire Keskuse tellimusel valmis uuring, mis käsitleb inimeste rahalist heaolu tulevikus.
Arenguseire Keskus koostas kolm stsenaariumi, mis kirjeldavad vanaemaealiste rahalist heaolu aastani 2050.
Eesti regionaalpoliitikas on eesmärgiks seatud piirkondade eripäral põhineva potentsiaali rakendamine. See pole seni siiski suutnud väärata majandustegevuse järjest suuremat koondumist suurlinnaregioonidesse.
Arenguseire Keskuse tellimusel tehti uuring, mis kasutas Eesti ettevõtete anonümiseeritud tehinguandmeid regionaalsete väärtusahelate ja klastrite kirjeldamiseks.
Kui veel 1990. aastatel regionaalne ebavõrdsus Euroopas langes, siis käesoleval sajandil on langus pidurdunud ja mitmel pool isegi järsult tõusule pööranud.
Arenguseire Keskuse tellimusel valmis uuring, kus võeti vaatluse alla regionaalse majanduse tulevikuväljavaateid kõige enam mõjutavad uuendused (innovatsioonid) ja kirjeldati nende eeldatavat regionaalset mõju.