Arenguseire Keskuse tellimusel valmis uuring, mis käsitleb inimeste rahalist heaolu tulevikus.
Raportid
Arenguseire Keskus koostas kolm stsenaariumi, mis kirjeldavad vanaemaealiste rahalist heaolu aastani 2050.
Eesti regionaalpoliitikas on eesmärgiks seatud piirkondade eripäral põhineva potentsiaali rakendamine. See pole seni siiski suutnud väärata majandustegevuse järjest suuremat koondumist suurlinnaregioonidesse.
Arenguseire Keskuse tellimusel tehti uuring, mis kasutas Eesti ettevõtete anonümiseeritud tehinguandmeid regionaalsete väärtusahelate ja klastrite kirjeldamiseks.
Kui veel 1990. aastatel regionaalne ebavõrdsus Euroopas langes, siis käesoleval sajandil on langus pidurdunud ja mitmel pool isegi järsult tõusule pööranud.
Arenguseire Keskuse tellimusel valmis uuring, kus võeti vaatluse alla regionaalse majanduse tulevikuväljavaateid kõige enam mõjutavad uuendused (innovatsioonid) ja kirjeldati nende eeldatavat regionaalset mõju.
Arenguseire Keskus koostas neli Eesti majanduse regionaalse arengu stsenaariumi aastani 2035.
Tootlikkuse arengustsenaariumid kirjeldavad, mil moel võivad hakata muutuma globaalsed väärtusahelad, mida see tähendab Eesti ettevõtetele, nende ärimudelite arengule, strateegilistele otsustele ning koostööle. Lisaks, millised on igal arengurajal peituvad riskid ja võimalused.
Eesti ettevõtete „geenivaramus“ on ühendatud kõik olulisemad ettevõtte tasandi registriandmed (käibe- ning tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsioonide, kaupade ja tee- nuste välisakaubanduse ning Eesti Äriregistri andmed) aastatel 2016- 2017, lisaks riikide sisend-väljund tabelite andmebaas (WIOD).
Töötaja ja iseseisva lepingupartneri (ehk võlaõigusliku käsundus- või töövõtulepingu alusel iseseisvalt tegutseva isiku) peamine eristamiskriteerium on töötegija allumine tööd andvale isikule, töötajat iseloomustab ka majanduslik sõltuvus tööd andvast isikust ning töö tegemine isiklikult ja tasu eest.