Kõrgharidus on väärtus nii üksikisiku, majanduse kui ühiskonna jaoks. Inimese ajendiks kõrgharidusse investeerida on oodatav parem heaolu tulevikus: suurem sissetulek ja sellega saavutatav kõrgem elukvaliteet, aga ka vaimne rikastumine ja mitmekesisem elu.
Arenenud riikide maksusüsteemid on reeglina väga stabiilsed ja suuremaid muudatusi tehakse pika aja tagant. Aga maailm meie ümber ei püsi paigal. Mitmed trendid õõnestavad maksubaase ja laekumisi, teisalt nõuab rahvastiku vananemine suuremaid kulutusi sotsiaalkaitsele.
Pikaajaline hooldus (PH) on mõeldud inimestele, kes vajavad abi igapäevaeluga toimetulekul ja ühiskonnaelus osalemisel. Umbes pooltel abivajajatest on füüsilised ja vaimsed võimed vähenenud vanuse tõttu, pooled abivajajad on kas sündinud erivajadusega või on see tekkinud mõne õnnetuse või haiguse tagajärjel.
Liikuvus ja liikumisvõimalused on tihedalt seotud sellega, kus ja kuidas me oma elusid elame. Liigutakse, et käia tööl, õppida või veeta vaba aega. Liikuvuse tulevikku saab vaadata nii laiemas tähenduses ehk mõeldes inimeste elamismustrite ja paiknemise peale kui ka kitsamalt ehk igapäevaste liikumisvalikute mõttes olemasoleva asustussüsteemi tingimustes.
Arenguseire Keskus koostas kolm stsenaariumi, mis käsitlesid viiruskriisi mõju Eesti majandusele aastani 2030.
Arenguseire Keskuse raportis tuuakse välja määramatud tegurid, mis mõjutavad Eesti tervishoiu tulevikku ja luuakse neli Eesti tervishoiu stsenaariumi aastani 2035.
Arenguseire Keskuse tellimusel valmis neli Eesti merekaubanduse tulevikku käsitlevat stsenaariumi aastani 2040.
Arenguseire Keskuse tellimusel koostati kolm Eesti kui lipuriigi arengustsenaariumi aastani 2040.
Arenguseire Keskus koostas neli globaalsete jõujoonte muutumise stsenaariumi aastani 2035 ja tõi välja nende tähenduse Eesti arengule.
Arenguseire Keskuse tellitud raporti eesmärk oli analüüsida väärtuste muutust Eestis viimase 15–20 aasta jooksul.
Riigikogu juures tegutsev sõltumatu mõttekoda