Seoses 2015. aastal alanud rändekriisiga, mil Euroopasse saabus enam kui miljon põgenikku, on Euroopa Liidu rändepoliitika põhitähelepanu olnud suunatud kriisiga hakkama saamisele. Samas on hakatud aina enam tähelepanu pöörama vananevale Euroopa tööjõuturule,…
Kuigi Eestis väheneb tööealiste (15–74-aastased) inimeste koguarv, on 15-74-aastaste tööturul hõivatute arv sel kümnendil olnud kasvutrendis ning on peamiselt suurenenud tööjõunõudluse, kiire palgakasvu ja sotsiaalkindlustusreformide (nt töövõimereform ja pensioniea tõstmine) mõjul. Enim…
Töötaja ja iseseisva lepingupartneri (ehk võlaõigusliku käsundusvõi töövõtulepingu alusel iseseisvalt tegutseva isiku) peamine eristamiskriteerium on töötegija allumine tööd andvale isikule, töötajat iseloomustab ka majanduslik sõltuvus tööd andvast isikust ning töö tegemine isiklikult…
Arenguseire Keskuses valmis aruanne, mis sisaldav Eesti tööturu peamisi väljakutseid ja arenguperspektiive globaalsete ja tärkavate trendide taustal aastani 2035.
Platvormitöö küsitlusuuringu viisid 2018. aasta lõpus Arenguseire Keskusega koostöös läbi FEPS, Hertdfordshire’i ülikool, Uni Europa ja Ipsos Mori. Küsitlus on osa üle-Euroopalisest võrdlusest, selle raames uuriti platvormitöö levikut ja olemust Eestis, Hollandis, Saksamaal, Rootsis, Šveitsis, Itaalias, Soomes, Hispaanias, Sloveenias, Tšehhis, Prantsusmaal ja Suurbritannias.
Artiklikogumikust “Pikksilm” leiad kokkuvõtlikud ja arutlevad esseed mitmetel teemadel, mis oluliselt määravad tulevikuarenguid nii maailmas kui Eestis. Teemade valik tugines koostajate subjektiivsele tunnetusele ning pole kaugeltki ammendav, kuid loodame haaret laiendada järgmistes numbrites. Kõigis esseedes oleme püüdnud heita valgust ka sellele, mida käsitletud arengud Eesti jaoks tähendavad, arvestades meie olusid ja konteksti.
Globaalne ettevõtlusmonitooring (GEM) on iga-aastane ettevõtlusaktiivsust ja -hoiakuid vaatlev ning võrdlev uuring. Tegu on enam kui 50 riiki hõlmava uuringuga, kus Eesti on osalenud alates aastast 2012.
Töötajasõbraliku paindlikkusena mõistame tööpraktikaid, mida kasutatakse lepingulises töösuhtes.
Virtuaaltöö (virtual work) all mõistetakse tasustatud tegevusi, mida viiakse läbi või hallatakse IKT-vahendeid kasutades. Virtuaaltöö võib jagada kolme kategooriasse: kaugtöö, platvormitöö (crowd work) ja tekkivad uued virtuaalsed ametid.
Riigikogu juures tegutsev sõltumatu mõttekoda 