Virtuaaltöö (virtual work) all mõistetakse tasustatud tegevusi, mida viiakse läbi või hallatakse IKT-vahendeid kasutades. Virtuaaltöö võib jagada kolme kategooriasse: kaugtöö, platvormitöö (crowd work) ja tekkivad uued virtuaalsed ametid.
Rahvusvahelise mobiilsuse all mõistame töötajate (lühiajalist) töörännet. Selle raames tuleb ette nii inimeste piiriülest liikumist ühe riigi tööturult teisele kui ka virtuaalset liikumist eri riikide tööturgude vahel isiku kohast sõltumata.
Hõivemäärade muutuse käsitlemine pikaajalises tööturu-prognoosis on Eestis esmakordne. See võimaldab senisest märksa täpsemalt näidata töötajate ja ülalpeetavate suhte muutust.
Tootlikkus tähistab tootmise efektiivsust ehk seda, kui palju too- dangut on võimalik saada kindlast hulgast tootmissisenditest. Sellest tulenevalt väljendatakse tootlikkust kui tootmisväljundi ja -sisendite suhtarvu.
Tuntuim tootlikkuse indikaator on tööjõu tootlikkus. Riikide tasandil väljendatakse tööjõu tootlikkust sageli sisemajanduse kogutoodangu (SKT) ja töötatud tundide suhtarvuna.
Riigireformi debatt on Eestis vähese mitmekesisu- sega ning piiratud alternatiivide spektriga. Sellisena on see kaasa toonud ühiskondliku arvamuse suure polariseerumise ning raskused kompromisside leid- misel. Tihti keskendub debatt piiratud tähtsusega teemadele nagu näiteks, kui suur peab olema Riigi- kogu liikmete arv või kas presidenti tuleks valida otse. Need küsimused ei ole fundamentaalse täht- susega kindlustamaks, et riigivalitsemine oleks kaa- sav, tõhus ja väliskeskkonnas toimuvate muutuste suhtes kohanemisvõimeline.
Mis on tootlikkus?
Tootlikkus tähistab tootmise efektiivsust ehk seda, kui palju toodangut on võimalik saada kindlast hulgast tootmissisenditest. Sellest tulenevalt väljendatakse tootlikkust tootmisväljundite ja -sisendite suhtarvuna.
Arenguseire Keskuse tellitud uuringu eesmärk oli luua eeldused ettevõtluse ökosüsteemi kontseptsiooni rakendamiseks Eestis ning Eesti ettevõtluse ökosüsteemi kirjeldava aluspildi kokkupanemine, millest võiks lähtuda tootlikkust käsitlevate arenguperspektiivide koostamisel, ning visiooni loomine, millised võiksid olla Eesti ettevõtluse ökosüsteemide arenguperspektiivid ning tekkida võivad pudelikaelad ja riskid järgmisel 10–15 aastal.
Rahvusvahelise mobiilsuse all mõistame töötajate riigipiirideülest lühiajalist geograafiliselt paindlikku töötamist, mille korral inimesed pole seotud ühe või kahe tööturuga, vaid paljudega, seejuures samaaegselt. Rahvusvahelise mobiilsuse alla kuuluvad eelkõige erinevad lühiaegse rände vormid,…
Hõivemäärade muutuse käsitlemine pikaajalises tööturu-prognoosis on Eestis esmakordne. See võimaldab senisest märksa täpsemalt näidata töötajate ja ülalpeetavate suhte muutust. Hõivatute osatähtsus kogurahvastikus sõltub peamiselt hõivemuutustest, mitte rände ja sündimuse dünaamikast. Lähema kahe…
Eesti sotsiaalkaitsesüsteem on kombinatsioon mitmetest lähenemistest, kuid sarnaneb enim liberaalse sotsiaalkaitsesüsteemiga (näiteks USA, Kanada, Austraalia). Seda iseloomustab vähene ümberjagamine, osamakselised sotsiaalkindlustusskeemid ning eesmärk soodustada töötamist. Samas ei ole meil erinevalt tüüpilistest liberaalsetest…
Riigikogu juures tegutsev sõltumatu mõttekoda