Globaalpoliitilised arengud, sealhulgas kaubandussõjad ja investeeringud kaitsetööstusesse, on nihutanud tähelepanu kliimaeesmärkidelt ja rohepöördelt eemale. Samas on mitmed sündmused – nagu Vene gaasitarnete katkemine ja Läänemere kaablilõhkumised – rõhutanud taastuvenergia ja kohaliku energiatootmise olulisust. Eesti elektrituru eraldumine Venemaa ja Valgevene süsteemist on tõstnud esile vajaduse energiajulgeoleku ja varustuskindluse tagamiseks.

Põllumajandustootjate roll on kahetine: ühest küljest on nende ülesanne varustada kodumaa elanikke kvaliteetse ja väärtusliku toiduga ning pakkuda võimalikult head isevarustatuse taset, teisest küljest aga pakkuda konkurentsivõimelist toodangut ning väärindada oma saadusi ja eksportida neid. Viimaste aastate majanduskeskkonda iseloomustav turbulentsus ja tootmissisendite hinnatõus ei ole jätnud puutumata ka Eesti põllumajandustootjaid.

Uuringu eesmärk oli anda ülevaade, kuidas tagada avalike ressursside parim kasutus kohalike elanike vajadustele vastavate teenuste osutamiseks, aidata tuvastada kitsaskohti ning arendada välja lahendusi, mis parandaksid ressursside kasutamise tõhusust.

Analüüsi peamine siht oli parandada Riigikogu, avaliku sektori asutuste ja üldsuse teadmisi ning arusaama personaalriigist: kuidas andmepõhine isikustamine võib lisaks teooriale ka konkreetsete tegevuste ja näidete abil mõjutada kodanike igapäevaelu ja riigi arengut tulevikus. Anti ülevaade personaalriigi rakendusvõimalustest Eesti sotsiaal- ja haridussektoris ning leiti teenused ja toetused, mille personaliseerimisel on suurim potentsiaal.

Uuringus käsitletakse aktiivsete elektritarbijate tarbimiskaja tänast olukorda Eestis ja hinnatakse selle potentsiaali 2040. aasta vaates, tuues välja kriitilised mõjutegurid ja nende ulatuse.