Riigikogu juures tegutsev sõltumatu mõttekoda Arenguseire Keskus avalikustas uuringu „Väärtused kui inimvara ja nende seos ühiskonna arenguga“ tulemused
Uurimisprojektis analüüsiti Eesti elanike väärtushinnangute muutust möödunud paarikümnel aastal (täpsemalt 1999–2018), et hinnata tulevikutrende ja Eesti ühiskonna võimalikku arengut.
Uuringus kasutati Euroopa sotsiaaluuringu ja Euroopa väärtuste uuringu andmeid aastatest 1999–2018 ja nende alusel tehti klasteranalüüs, millega kirjeldati Eesti inimeste seas levinud mõttemustreid.
Eesti areng on pärast taasiseseisvumist olnud kiire ning nii majanduse edusammud kui ka elanike elukvaliteedi kasv märkimisväärsed. Viimastel aastatel on aga areng aeglustunud ning Eesti ühiskond liigub edukesksetest 1990. aastatest tasapisi eemale. Vaikselt, kuid kindlalt kasvab nende hulk, kes ei taha raha ja edu nimel rabeleda ning hoolivad rohkem inimsuhetest ja keskkonnast.
Uuringu tulemustest saab pikemalt lugeda tänasest Eesti Päevalehest.
Uurimissuuna lõppraportiga saab tutvuda siin.
Uuringu autorid on Mare Ainsaar, Kairi Kasearu, Marju Lauristin, Anu Realo, Ave Roots, Andu Rammer, Tarmo Strenze
Viimased uudised
-
11.07 2025Pikksilm: Kas ja kuidas saaks privaatsuskaitse tehnoloogiad lahendada leibkonna-andmete probleemi?
Vajaduspõhiste toetuste õiglasel määramisel on vaja usaldusväärseid leibkonnaandmeid, sest inimese toimetulek ei sõltu üksnes tema isiklikust sissetulekust, vaid ka leibkonna koosseisust ja ühiste ressursside jagamisest. Eestis puuduvad usaldusväärsed ja terviklikud leibkonnaandmed, mis takistab toetuste tõhusamat sihtimist. Appi saavad tulla privaatsust tagavad tehnoloogiad, kirjutavad Liina Kamm ja Dan Bogdanov ettevõttest Cybernetica Arenguseire Keskuse väljaandes Pikksilm.