Märt Masso: Kolm vaadet personaalsetele toetustele

20/06/2023

Märt Masso, PhD Arenguseire Keskuse ekspert

Mõistetav, sest tänapäeval ootavad inimesed, et riigi pakutavad toetused, olgu nendeks tavapärased või näiteks energiakriisi ajal pakutavad erakorralised toetused, oleksid kujundatud inimese ja tema pere individuaalseid vajadusi arvestades.

Mida võiks personaalsed toetused tähendada? Toetuste personaliseerimisel on mitmeid tahke ja järgnevalt avame neist vähemalt kolme.

Erinevad sissemaksed sotsiaalkaitsesüsteemi

Esimene võimalus personaliseerimiseks vaatab viise, kuidas toetusi rahastada. Toetuste personaalsus avaldub erinevates ja muutuvates sissemaksetes sotsiaalkaitsesüsteemi, eelkõige kas erineva suurusega maksude või kindlustusmaksete näol. Eesti kogumispensionist on meile tuttav võimalus näiteks pensioni kolmandasse sambasse koguda vastavalt oma eelistustele ja võimalustele. Laiemalt võib selliseks personaalsuseks pidada ka sotsiaalmaksu maksmise erijuhtumeid, näiteks sotsiaalkindlustuse hüvede laiendamist inimestele, kes ise sotsiaalmaksu ei maksa või ka erinevate hõivevormide erinevat maksustamist, näiteks ettevõtluskontot.

Teiste riikide toetuste süsteemis on muutuvad maksed kasutusel ka teistes sotsiaalkindlustuse valdkondades. Töötuskindlustuses on näiteks suuremad maksed nende töötajate tööandjatel, kes lõpetavad rohkem töösuhteid või pakuvad rohkem tähtajalisi töösuhteid. Sarnaselt on tööga seotud terviseprobleemide kindlustuses suuremad maksed nende töötajate tööandjatel, kelle töökeskkonnas on terviseriskid, kus töötajate tervis on kahjustunud või kus sõltumata terviseprobleemi põhjustest võtab töötaja  tööle naasmine rohkem aega. Seega on ka Eesti toetuste süsteemis võimalik leida täiendavaid viise, kuidas teha toetused personaalsemaks.

Personaliseeritud teenindus

Personaalsuse teine tahk vaatab, kuidas on kujundatud suhtlus inimese ja toetust pakkuva asutuse vahel. Eestiski on tõdetud, et on inimesi, kellele meeldib asutusega suhelda ja esitada toetuse taotlus läbi interneti, teistele meeldib suhelda ametniku või teenindajaga telefoni teel, kolmandad eelistavad näost-näkku kontakti esinduses. Neid erinevusi saab arvesse võtta, rakendades inimese vajadustest lähtuvat disainmõtlemist ja juhtumikorraldust. Ka nii-öelda ühe ukse poliitika ja võimalikult madal halduskoormus peaks muutma toetuste saamise inimesele võimalikult lihtsaks ja vähe aega võtvaks.

Personaalsetest riskidest lähtuv ehk vajaduspõhine toetus

Viimaks, personaalsuse tahuks on ka toetuse saamise ja toetuse suuruse sõltuvus inimese personaalsest vajadusest. Kaudselt osutab toetuse vajadusele näiteks töötus, suur pere või terviseprobleem, sest suure tõenäosusega sellises olukorras on inimesel või tema perekonnal väiksemad sissetulekud või suuremad kulud. Siiski vajaduspõhisus otsesemalt tähendab seda, et õigus toetusele ja toetuse suurus sõltuvad sellest, millised on inimese või tema pere sissetulekud, säästud või vara iseseisvaks toime tulemiseks. Selle kriteeriumi järgi on Eesti kõigist toetustest ja hüvitistest vajaduspõhine vaid väike osa. Eesti sotsiaalkaitsekuludest on vajaduspõhiste toetuste ja hüvitiste kulu alla ühe protsendi, hõlmates eelkõige toimetulekutoetust ja töötutoetust. Euroopa Liidus on vastav näitaja keskmiselt ligi 7% (Eurostat). Nii mõneski EL riigis arvestatakse sissetulekuid ja vara näiteks peretoetuste, hooldustoetuste või töötutoetuse saamisel.

Eesti sotsiaalkaitsekuludest on vajaduspõhiste toetuste ja hüvitiste kulu alla ühe protsendi, hõlmates eelkõige toimetulekutoetust ja töötutoetust. Euroopa Liidus on vastav näitaja keskmiselt ligi 7%.

Andmed aitavad personaliseerida

Personaalse riigi ja personaalsete toetuste aluseks on andmete, analüüsimudelite ja moodsa sõnaga tehistaibu kasutamine toetuste kujundamisel ja pakkumisel. Tänu andmetele ja analüütikale teame üha rohkem inimeste ja inimrühmade personaalsusest, vajadustest ja võimalustest ning laiemalt toetuste-hüviste pakkumise sotsiaalmajanduslikest seaduspärasustest. Sealhulgas aitavad need teadmised meil mõista, millised ühiskonnagrupid ühe või teise toetustega seotud reegli muutmisest võidaksid või kaotaksid.

09.12.2022

Andmed tulevikuühiskonnas

Uuring „Andmed tulevikuühiskonnas“ on valminud Riigikantselei ja Arenguseire Keskuse tellimusel eesmärgiga aidata suurendada andmekasutust riigivalitsemisel ning kujundada andmevaldkonnas pädevat ja tulevikku vaatavat poliitikat.

Samas teame, et andmed ja andmemudelid erinevad oma tõeväärtuse poolest. Nii nagu me ei usalda või vähemasti ei peaks usaldama sotsiaalmeediat endale diagnoosi ja ravi määramisel, vaid peaksime usaldama  tõenduspõhist meditsiini, nii ka toetuste puhul igasuguse info ja andmete tõeväärtus ei ole alati samasugune. Andmete kehtivusel ja usaldusväärsusel on oma hierarhia, mille arvestamine aitab tagada, et personaalsus ja inimesekesksus oleks üle erinevate mõõtmete (näiteks kättesaadavus, tõhusust, õiglus) igale inimesele ja ühiskonnale nii ohutud ja kasulikud kui võimalik.

Eesti kui digiriigi järgmine suurem ülesandepüstitus on nutikate andmelahendustega inimesekesksete toetuste pakkumine. Andmelahendused ja nendele tuginevad otsustussüsteemid aitavad kujundada inimestele pakutavate toetuste kättesaadavust, väledust, tõhusust, läbipaistvust ja isikute andmete kaitset.

Eesti kui digiriigi järgmine suurem ülesandepüstitus on nutikate andmelahendustega inimesekesksete toetuste pakkumine.

Kõnekäänd ütleb, et kõik andmed ja analüüsimudelid on vigased, kuid mõned neist on kasulikud. Nende kasulikkus seisneb selles, et nad aitavad targemini leida tasakaalu sageli vastandlike eesmärkide vahel, nagu näiteks toetuse kättesaadavus ja ootus privaatsusele, kui lihtsalt ohtude ja võimaluste välja toomine arutelude käigus. Andmepõhiste toetuste reeglite kujundamisel tehtavatel valikutel on võitjaid ja on kaotajaid. Samas on omad võitjad ja kaotajad ka praeguses toetuste korralduses, mis pigem ei ole personaalne ja andmetepõhine. Tänu analüüsimudelitele saab riik arvestada senisest palju suuremas ulatuses inimeste personaalsust ja tänu andmetele teadlikumalt optimeerida erinevate ohtude ja võimaluste vahel.

Seepärast me ei peaks hoiduma uutest andmepõhisematest personaalsematest lahendustest, osutades nende võimalikele puudustele. 2000. aastate alguses Eestis ei otsustanud, et me ei loo uut e-maksusüsteemi, kuna sellel on riskid. Pigem olime õppivad ja arukad ning mõtlesime välja, kuidas e-lahenduse riske juhtida ja maandada.

2000. aastate alguses Eestis ei otsustanud, et me ei loo uut e-maksusüsteemi, kuna sellel on riskid. Pigem olime õppivad ja arukad ning mõtlesime välja, kuidas e-lahenduse riske juhtida ja maandada.

Ka nüüd, personaalset riiki ja personaalseid toetusi arutades saame olla arukad ja õppivad, et uus andmetel põhinev süsteem saaks vähem ekslik kui praegune ning uus ei oleks vigasema kui varasem.

Personaalsete toetuste lahenduste nuputamisel ning nendeks andmemudelite ja tehisaru kasutamisel tuleb meil optimeerida kasu ja minimiseerida kahju, aga mitte jätta üldse tegemata ja leppida praeguste toetuste korralduse puudustega.

Märt Masso, PhD Arenguseire Keskuse ekspert

Märt on lõpetanud Kesk-Euroopa ülikooli sotsiaalteaduste õppe, mille fookuses oli tööhõive ja töötingimused ning on läbimas Tartu Ülikoolis doktorantuuri. Varasemalt on ta töötanud analüütikuna mõttekojas Praxis, kus ta peamiselt tegeles tööhõive ja sotsiaalkaitse analüüsidega. Samuti on ta töötanud avalikus sektoris, kust ta sai elulise poliitikakujundamise ja -rakendamise kogemuse. Märdil on enam kui 20-aastane kogemus nii Eesti kui rahvusvaheliste uuringute ja poliitikaanalüüside tegemises projektijuhi ja analüütikuna ning ta on kasutanud nii kvantitatiivseid kui ka kvalitatiivseid meetodeid.
Märt on osalenud Arenguseire Keskuse uurimissuundade „Rohepöörde trendid ja stsenaariumid Eestis“ ja „Vene-Ukraina sõja pikaajalised mõjud Eestile“ töös ning juhib uurimissuunda „Aktiivsed tarbijad tuleviku energiasüsteemis“.