Enne seda kui saab asuda tegema stsenaariumeid selle kohta, milline on tööturg Eestis aastani 2035, on vaja aru saada, mis tüüpi muutuseid võib praeguste tõendite põhjal oodata. Töö tuleviku projekti raames uurime nii demograafilisi muutuseid kui töö olemuse muutust ning pärast valmimist asetame stsenaariumid sotsiaalsüsteemi ja maksunduse konteksti.
Uudised
Uberi, Wolti, Airbnb ja teiste jagamismajanduse platvormide edu on viimasel paaril aastal suunanud üldsuse tähelepanu võimalusele veebiplatvormide vahendusel tööd teha, kuid alles nüüd on jõutud platvormitöö, selle tegijate ning platvormitöö mõjude põhjalikuma uurimiseni.
Tänast maailma iseloomustab valdkondade ja tehnoloogiate põimumine, mis tähendab riigi jaoks, et üksikuid sektoreid ja eluvaldkondi ei saa enam käsitleda ja reguleerida kui eraldiseisvaid.
Arenguseire Keskuse korraldatud rahvusvaheline innovatsioonikonverents keskendus riigi rollile ja valikutele innovatsioonipoliitikas, tehnoloogiasiirde kogemusele ülikoolides ning teadus- ja arendustegevuse konverteerimisele majanduslikuks kasuks.
Arenguseire Keskuse teemaõhtu võttis luubi alla majandusstruktuuri mitmekesisuse. Lundi Ülikooli doktorant Kadri Kuusk käsitles mitmekesisuse rolli majanduskasvus tuginedes Rootsi regioonide arengu näitele aastail 1990-2010. Arutelus osalesid prof Kadri Ukrainski ja prof Urmas Varblane Tartu Ülikoolist.
Kutsume osalema Arenguseire Keskuse teemaõhtul, kus võtame luubi alla majandusstruktuuri mitmekesisuse. Teemaõhtul teeb ettekande majandusekspert ja Lundi ülikooli doktorand Kadri Kuusk, teemal “Kas mitmekesine majandusstruktuur on eeldus kiiremaks majanduskasvuks”.
Inglisekeelses keeleruumis on käibel väljend “geography is destiny” ehk geograafia on saatus.
IMFi uurijad pakuvad välja uue makroökonoomilise mõõdiku finantsstabiilsuse hindamiseks, mis näitab, kuidas muutused finantstingimustes mõjutavad tulevikus SKP kasvu.
Mitmed mõttekojad on mures USA administratsioonis valitsevate protektsionistlike meeleolude pärast.
Arenguseire Keskus on koos Prantsusmaa diginõukogu, Rootsi kaubandusameti, Saksamaa internetimajanduse fondi ja iRights.Lab’iga otsimas lahendusi Euroopa digiteerimisele kaasaaitamiseks ning koostöö parandamiseks Euroopa institutsioonide ja riikide vahel. Ühiselt on otsustatud töötada välja arutelupaber süsteemselt oluliste digiplatvormide kohta ja analüüsida eri regulatsioonimudelite plusse ja miinuseid.