Kliimakriis on globaalne probleem, mitte lokaalne debatt, millega enda huve teenida. Järsu rohepöörde asemel peaks Eesti võtma õppust suurriikidest, kes panevad kliimasõbralikule majandusele ülemineku plaani keskmesse inimese, vältides sellega sotsiaalmajanduslikku krahhi.
Uudised
Eesti maakoolide tulevik sõltub eelkõige kohalike avalike teenuste tervikvaatest ning õpetajakoolituse kättesaadavusest maapiirkondades, toob Arenguseire Keskus välja värskes lühiraportis “Õpetajate järelkasvu tulevik: maakoolide õpetajad aastal 2040”.
Tallinna ja Tartu koolide õppekvaliteet ja õpetajate järelkasvu probleemi lahendus sõltuvad eelkõige õpetajate töökoormuse leevendamisest ja õpetajaameti konkurentsivõimest suurimate linnade tööturul, kirjutab Arenguseire Keskus lühiraportis “Õpetajate järelkasvu tulevik: Tallinna ja Tartu koolide õpetajad aastal 2040”.
Selle aasta detsembris uuringufirma Kantar Emor poolt läbi viidud küsitlusuuringu tulemused näitasid, et Arenguseire Keskuse spontaanne tuntus on võrreldes 2022. aastaga kasvanud 20,1 protsendilt 32 protsendini ehk keskusest on kuulnud pea iga kolmas Eesti elanik.
OECD haridusvaldkonna juht Andreas Schleicher tõi Arenguseire hariduskonverentsil “Kuidas tagada õpetajate järelkasv?” tehtud ettekandes välja, et OECD riikide õpilaste seas on levinud passiivne ehk reageeriv veebikasutus, mitte aktiivne ehk omaenda vajadustest lähtuv uurimuslik veebis navigeerimine.
Eesti koolivõrgu korrastamine on paratamatu, ent see ei pea alati tähendama väikekoolide sulgemist, selgub täna avaldatavast Arenguseire Keskuse raportist „Õpetajate järelkasvu tulevik. Trendid ja stsenaariumid aastani 2040”.
Õpetajate tulevikuvajadust Eesti koolides mõjutavad erinevad muutujad alates õpilaste arvust kuni haridustehnoloogia rakendamiseni. Erinevate tegurite mõju mõistmiseks on Arenguseire Keskus loonud õpetajate vajaduse kalkulaatori.
Arenguseire Keskus tutvustas raportit “Õpetajate järelkasvu tulevik”, mis annab ülevaate Eesti koolivõrgu ning õpetajate järelkasvu tulevikuväljavaadetest ja väljakutsetest.
Registripõhised andmed on usaldusväärsete teadustulemuste saamiseks töökindlamad kui küsitlusuuringute kaudu korjatavad andmed, kirjutab EBSi professor Kaire Põder Arenguseire Keskuse blogis. Haridusvaldkonna näitel võimaldaks registriandmete kvaliteedi arendamine ja nende andmete laiem kättesaadavus teadlaskonnale säästa raha küsitluste pealt.
Elektrienergia tootmiseks ühistutesse koondunud kodumajapidamised saavad tulevikus katta olulise osa enda tarbitavast elektrienergiast, mis vähendab majapidamiste kulusid ja suurendab varustuskindlust, kirjutab Arenguseire Keskus värskes lühiraportis “Energiaühistute kujunemise väljavaated Eestis”.