Riigikogu juures tegutsev sõltumatu mõttekoda Vaata järele! Veebiseminar “Kuidas saaks kogukonnaenergeetika Eestis jalad alla?”
Eesti energiasüsteem on muutuste tuules – üha enam on seni vaid elektrit tarbinud majapidamistel võimalus ise elektrit toota. Muutuse tagant tõukajaks on paljuski olnud taskukohaseks muutunud päikesepaneelid, aga ka inimeste endi soov olla vähem sõltuv nii muutuvatest elektrihindadest kui ka võrguühendusest.
Tootvad elektrienergia tarbijad saavad tegutseda individuaalselt või kollektiivselt, näiteks koondudes energiaühistutesse. Kuigi energiaühistutel on Eestis juba pikk ajalugu, on need praegu siiski vähelevinud.
Seminari käigus püüamegi sügavamalt mõista, miks Eesti, hoolimata esialgsest huvist, on jäänud teistele energiakoostööd edendavatele riikidele, eriti Taanile, alla. Miks vaid vähesed energiaühistute algatused on jõudnud eduni ning miks need ei ole levinud üle riigi? Uurime võimalikke põhjuseid nagu õiguslikud ja majanduslikud barjäärid, teadlikkuse puudumine ja koostööraskused. Arutame, kas ja kuidas peaks riiklik poliitika ja regulatsioonid soodustama energiaühistute tekkimist ja arengut Eestis. Samuti vaatame, millised head praktikad ja õppetunnid võiksime teiste riikide kogemusest ammutada.
Seminaril arutavad:
Nele Ivask, Tartu Regiooni Energiaagentuuri juhatuse liige
Ingrid Nielsen, Eestimaa Looduse Fondi taastuvenergeetika huvikaitse ekspert
Tarmo Tamm, Riigikogu liige (Eesti 200)
Anti Haugas, Riigikogu liige (Eesti Reformierakond)
Irje Möldre, Kliimaministeeriumi energeetikaosakonna strateegilise planeerimise juht
Arutelu juhib Arenguseire Keskuse ekspert Märt Masso.
Arenguseire Keskuse veebiseminar „Kuidas saaks kogukonnaenergeetika Eestis jalad alla?“ toimus 6. veebruaril 2024 veebis.
Seminari saab järele vaadata ürituse veebilehel.
Viimased uudised
-
15.11 2024Raport: Pool Eesti elanikest toetab toetuste sidumist sissetulekuga
Arenguseire Keskuse värskest lühiraportist selgub, et pool Eesti elanikest toetab toetuste saamise sidumist sissetulekuga. Vajaduspõhiseid toetusi soosivad rohkem eakamad ja madalapalgalised elanikud, samas kui nooremad vanuserühmad ja alaealiste laste vanemad on selle suhtes vähem toetavad.