Riigikogu juures tegutsev sõltumatu mõttekoda Eneli Kindsiko, PhD
Arenguseire Keskuse ekspert
Eneli kaitses doktorikraadi majandusteaduses Tartu Ülikoolis kõrgkoolide juhtimise teemal. Lisaks Arenguseire Keskuses töötamisele on Eneli ka jätkuvalt osakoormusega kvalitatiivuuringute kaasprofessor Tartu Ülikoolis. Tema senine peamine fookusteema on olnud kõrghariduse, teadussüsteemi ja akadeemilise tööturu väljakutsed, ent ta on olnud ka seotud juhtimisvaldkonna, ettevõtluse ja innovatsiooni alaste uuringutega. Metodoloogiliselt on Eneli spetsialiseerunud kvalitatiivsetele uuringutele. Ühtlasi on Eneli olnud ka aktiivne teaduse populariseerija Sirbis, Novaatoris, Äripäevas jt Eesti väljaannetes.
Seotud uudised
-
12.07 2024Raport: Maakoolidel on suur potentsiaal saada kogukonna tõmbekeskusteks
Sulgemise ohus avalikke teenuseid aitaks elujõulisemaks muuta kohalike koolide ja lasteaedade muutumine kaasaegseteks kogukonnamajadeks, kus asuksid ka näiteks kaugtöökontorid, perearsti- ja noortekeskused ning mitmesugused spordi- ja huviringid, leiab Arenguseire Keskus uues lühiraportis “Kogukonnakoolid Eestis”. Kuid kuigi see mudel pakub suurimaid eeliseid ääremaadele, on praegu pigem Harju maakonna vallad aktiivsemad multifunktsionaalsete majade loojad.
Seotud üritused
Eesti paistab maailmas silma tublidusega PISA testides. Euroopa riikide lõikes on meie kulud haridusele osakaaluna SKP-st ühed suurimad, ka koolis käidud aastate poolest oleme üsna inimarengu indeksi tipus ehk 6. kohal, ent miskipärast ei kandu need head haridusnäitajad meie tervisesse ega ka riigi rikkusesse. Keskmise eluea poolest oleme rahvusvahelises võrdluses 42. kohal, sissetulekute arvestuses 40. kohal.
Arenguseire Keskus tutvustas 17. novembril raportit “Õpetajate järelkasvu tulevik”, mis annab ülevaate Eesti koolivõrgu ning õpetajate järelkasvu tulevikuväljavaadetest ja väljakutsetest.
2040. aastal on Eestis kooliealisi lapsi ligikaudu kümme protsenti tänasest vähem, aga Tallinna ja Tartu linnapiirkondades on neid arvatavasti praegusest hoopis rohkem. Tavaliseks on saanud õppekeelest erinev kodune keel, hariduslikud erivajadused ja perede väga erinev sotsiaalmajanduslik taust. Õpetajatel on tulnud kohaneda sellega, et õpilased kasutavad kodutöödes tehisaru abi. Eesti koolides on kõrvuti töötamas viis õpetajate generatsiooni, igaüks oma väärtuste ja ootustega nii töökeskkonnale, tööhüvedele kui ka karjäärimudelile.