Raport: Pool Eesti elanikest toetab toetuste sidumist sissetulekuga

Arenguseire Keskuse ekspert Kaupo Koppel tõi välja, et inimesed ootavad riigilt rohkem oma vajadustele kohandatud teenuseid ja toetusi. “Meie küsitluse andmetel ootab üle 70% inimestest riigilt personaalset nõustamist ning üle 60% soovib rohkemate valikuvõimaluste pakkumist. Vajaduspõhised toetused on aga teema, kus elanike arvamused lahknevad – madalama sissetulekuga inimesed toetavad sissetulekupõhisust oluliselt rohkem kui kõrgema sissetulekuga inimesed. Näiteks töötushüvitiste ja ravimihüvitiste puhul on madalapalgaliste toetus sissetulekupõhisusele kaks korda suurem kui jõukamate seas,” tõi Koppel näiteid inimeste vaadetest.

Lühiraport “Eesti elanike hoiakud avalike teenuste personaliseerimise suhtes” on osa Arenguseire Keskuse uurimissuunast „Personaalriigi tulevik“, mille eesmärk on selgitada andmepõhise personaliseerimise võimalusi sotsiaal- ja haridusvaldkonna teenustes ja toetustes ning koostada alternatiivsed stsenaariumid. 

Lapsetoetuste puhul toetab vajaduspõhisust keskmiselt iga teine elanik, kuid vanuserühmade lõikes on erisused suured: 65+ elanike seas on poolehoid 68%, samas kui 35–44-aastaste seas vaid 38%. Vanemahüvitiste puhul on vastavad näitajad 61% ja 38%.

Arenguseire Keskuse küsitlusest selgus ka, et vähem kui kolmandik (30%) Eesti elanikest peab riiklikku teenuste ja toetuste süsteemi arusaadavaks ja 27% leiab, et see vastab nende vajadustele. Samal ajal arvavad enam kui pooled (55%), et süsteem on aeglane ja bürokraatlik.

Avalike teenuste ja toetuste personaliseerimiseks täiendavate andmete jagamine on elanikele vastuvõetav eelkõige siis, kui see on läbipaistev (78%), rangelt reguleeritud ja turvaline (75%) või toob inimesele või ta perele otsest isiklikku kasu (66%). Riigile orienteeritud eesmärkide – näiteks majanduskasvu (43%), riigi kulude kokkuhoiu (34%) või Eesti rahvusvahelise maine edendamine (24%) – nimel on elanikud valmis andmeid jagama märksa harvem.

“Paljud tunnevad, et riik on oma andmekogumisega jõudnud nende mugavuspiirini või selle isegi ületanud. Riigi ülesanne on nüüd keskenduda juba olemasolevate andmete tõhusamale, läbipaistvamale ja turvalisemale kasutamisele,” tõdes Koppel.

Arenguseire Keskus tutvustab uurimissuuna „Personaalriigi tulevik“ tulemusi konverentsil „Personaalriik Eestis: tulevikusuunad, ohud ja võimalused“, mis toimub 27. novembril.