Raport: Pensionide ostujõud tulevikus kasvab, kuid lõhe keskmise palgaga suureneb

Arenguseire Keskus toob värskes lühiraportis “Pensioni suurus ja ostujõud aastaks 2050” välja, et pensionile jäädes senise elatustaseme säilitamiseks tuleb panustada nii teise kui ka kolmanda samba kogumisse. “Teine sammas ehk kogumispension suurendab keskmist palka teeniva inimese prognoositavat pensioni kuni 32% võrra. Samas sellest veel ei piisa, et säilitada senine elatustase ehk vähemalt 70% varasemast sissetulekust,” selgitas Arenguseire Keskuse uuringute juht Uku Varblane.

Sotsiaalministeeriumi sotsiaalkindlustuse ja majandusekspert Magnus Piirits tõi välja, et elatustaseme säilitamiseks peaks täna keskmist palka teeniv inimene investeerima lisaks teisele sambale igakuiselt ka kolmandasse sambasse vähemalt 5% brutopalgast. Mediaanpalka ehk ligikaudu 1700-eurost brutopalka teeniv inimene peaks oma elatustaseme hoidmiseks  investeerima umbes 3%. “Sellisel juhul oleks keskmist palka teeniva inimese tulevane netopension 2050. aastal 3353 eurot ning mediaanpalka teeniva inimese pension 2795 eurot kuus,” ütles Piirits.

Kui inimene teenib töötades keskmist palka ja saab tulevikus üksnes esimese samba pensioni, siis tema ostujõud kahaneb võrreldes keskmise palga tasemega. Arvutused näitavad, et kui praegu moodustab keskmine netovanaduspension 52% keskmisest netopalgast, siis aastaks 2050 tagab esimene sammas vaid 43% keskmisest palgast ning mediaanpalga korral 40%.

Uku Varblase sõnul suurendab oodatavat pensionit pensioni saamise edasilükkamine. Kaks aastat hilisem pensionile minek suurendab pensioni keskmiselt ligi viiendiku võrra. “Mida enam sõltub tulevane pension kogumisosast, seda kasulikum on edasilükkamine, sest liitintressi tõttu kasvavad säästud rohkem,” selgitas Varblane.

Pensioni suurust mõjutab ka tootlus. Teise samba tootlus on seni olnud kolmanda samba tootlusest madalam. Kui teise samba tootlus alates 2025. aastast võrdsustuks kolmanda samba tootlusega, kasvaks teisest sambast saadav pension 2050. aastaks ligi veerandi võrra ning kogu pension kokku ligikaudu 6% võrra.

Lühiraport “Pensioni suurus ja ostujõud aastaks 2050” on osa Arenguseire Keskuse 2019. aasta uurimissuuna “Tuleviku eakate rahaline heaolu” järelseirest. Uurimissuund koondas olemasolevad uuringud ning selle tulemusena on valminud vanaduspõlve rahastamise stsenaariumid.