Eesti seisab silmitsi rahvastiku vananemisega. See suurendab avaliku sektori kulutusi eelkõige pikaajalisele hooldusele ja tervishoiule, samas vähenevad perede, laste ja haridusega seotud kulud. Euroopa Komisjoni prognoosi kohaselt jääb haridus- ja sotsiaalkulude osakaal SKP-st aastaks 2050 samale tasemele kui praegu (ca 17%), kuid pikaajalise hoolduse kulud võivad suureneda koguni 3–15 korda.
Raportid
Peamiste kohalike avalike teenuste võrk on Eestis tihe ehk teenuste ligipääsetavus on võrreldes teiste Euroopa riikidega kõrge.
Riigikogu majanduskomisjoni poolt kokku kutsutud konkurentsivõime eksperdikogu töö tulemusena valminud raport käsitleb Eesti majanduse tulevikuväljavaateid, võimalusi ja takistusi ning perspektiivikaid majanduspoliitilisi soovitusi.
Globaalpoliitilised arengud, sealhulgas kaubandussõjad ja investeeringud kaitsetööstusesse, on nihutanud tähelepanu kliimaeesmärkidelt ja rohepöördelt eemale. Samas on mitmed sündmused – nagu Vene gaasitarnete katkemine ja Läänemere kaablilõhkumised – rõhutanud taastuvenergia ja kohaliku energiatootmise olulisust. Eesti elektrituru eraldumine Venemaa ja Valgevene süsteemist on tõstnud esile vajaduse energiajulgeoleku ja varustuskindluse tagamiseks.
Põllumajandustootjate roll on kahetine: ühest küljest on nende ülesanne varustada kodumaa elanikke kvaliteetse ja väärtusliku toiduga ning pakkuda võimalikult head isevarustatuse taset, teisest küljest aga pakkuda konkurentsivõimelist toodangut ning väärindada oma saadusi ja eksportida neid. Viimaste aastate majanduskeskkonda iseloomustav turbulentsus ja tootmissisendite hinnatõus ei ole jätnud puutumata ka Eesti põllumajandustootjaid.
Mitmetes riikides on tervishoiutöötajate erasektorisse liikumise põhjuseks suurem töötasu, kuid Eesti andmed näitavad vastupidist. Viimasel viiel aastal on avalikus sektoris kogutöötasu erasektorist suurem peaaegu kõikidel ametikohtadel, kuid seda tänu lisatasudele. Rahulolu ja püsimine avalikus sektoris sõltub üha enam lisatasude jätkumisest, ent ületundidele rajatud süsteem ei pruugi olla pikaajaliselt jätkusuutlik.
Kultuur ja sport on rahvusidentiteedi kandjad ja ühiskondliku mälu hoidjad. Samal ajal loovad need tugeva kuuluvustunde, edendavad tervist ning toetavad sotsiaalset sidusust ja üksikisiku heaolu. Kultuur ja sport loovad majanduslikku väärtust nii töökohtade, turismi kui ka ekspordi kaudu. Nende valdkondade rahastamisel ei saa keskenduda üksnes lühiajalistele kuludele ja tuludele, oluline on jälgida pikaajalist mõju, mis aitab luua tervemat, ühtsemat ja majanduslikult elujõulisemat ühiskonda.
Omavalitsuste tulubaasi kasv koos rahastamise stabiilsusega on olulised, et inimesed saaksid paremaid ja kättesaadavamaid teenuseid ning kohalik elu suudaks ajaga kaasa käia. Omavalitsuste tulude suurendamine 10% võrra võimaldaks tõsta teenustaset ligikaudu 4%. Kuna kohalike maksude osakaal omavalitsuste kogutuludes jääb alla 3%, tähendaks selline kasv kohalike maksude tulu ligikaudu viiekordset suurendamist. Alternatiivina – kuna suur osa omavalitsuste tuludest tuleb füüsilise isiku tulumaksust – eeldaks teenustaseme parandamine seda, et selle tuluallika maht suureneks umbes 20%.
Uuringu eesmärk oli anda ülevaade, kuidas tagada avalike ressursside parim kasutus kohalike elanike vajadustele vastavate teenuste osutamiseks, aidata tuvastada kitsaskohti ning arendada välja lahendusi, mis parandaksid ressursside kasutamise tõhusust.
Aastaraamat toob välja peamised järeldused 2024. aastal käsitletud arenguseire teemades, milleks olid aktiivsed tarbijad tuleviku energiasüsteemis, majanduse konkurentsivõime tulevik, personaalriigi tulevik ning õpetajate järelkasvu tulevik.