Raportid

Eesti tervishoiukulud on viimase 15 aastaga kolmekordistunud, sealhulgas viimasel kümnel aastal kahekordistunud. Rahvastiku vananemine selgitab 3–4% sel perioodil toimunud tervishoiukulude suurenemisest. Ligikaudu poole (51–55%) kulude suurenemisest on andnud teenuste kallinemine ja tervishoiutöötajate palgatõus. Umbes 40% kulude kasvust on aga seotud teenuste intensiivsema kasutamisega. Seniste trendide jätkumise korral on tulevikus oodata tervishoiukulude osakaalu kasvu SKP-s, sest tööjõumahuka tervishoiusektori palgakulud kasvavad koos majanduse üldise palgatasemega.

Mitmetes riikides on tervishoiutöötajate erasektorisse liikumise põhjuseks suurem töötasu, kuid Eesti andmed näitavad vastupidist. Viimasel viiel aastal on avalikus sektoris kogutöötasu erasektorist suurem peaaegu kõikidel ametikohtadel, kuid seda tänu lisatasudele. Rahulolu ja püsimine avalikus sektoris sõltub üha enam lisatasude jätkumisest, ent ületundidele rajatud süsteem ei pruugi olla pikaajaliselt jätkusuutlik.

Omavalitsuste tulubaasi kasv koos rahastamise stabiilsusega on olulised, et inimesed saaksid paremaid ja kättesaadavamaid teenuseid ning kohalik elu suudaks ajaga kaasa käia. Omavalitsuste tulude suurendamine 10% võrra võimaldaks tõsta teenustaset ligikaudu 4%. Kuna kohalike maksude osakaal omavalitsuste kogutuludes jääb alla 3%, tähendaks selline kasv kohalike maksude tulu ligikaudu viiekordset suurendamist. Alternatiivina – kuna suur osa omavalitsuste tuludest tuleb füüsilise isiku tulumaksust – eeldaks teenustaseme parandamine seda, et selle tuluallika maht suureneks umbes 20%.