Riigikogu majanduskomisjoni eestvõttel kutsuti 2023. aasta lõpus kokku eksperdikogu, millel paluti analüüsida Eesti majanduse konkurentsivõimet ja pakkuda ideid selle parandamiseks. Eksperdikogusse kuulusid nelja asutuse esindajad – Arenguseire Keskusest Uku Varblane, Eesti Pangast Ülo Kaasik, Tallinna Tehnikaülikoolist Kadri Männasoo ja Tartu Ülikoolist Priit Vahter. Võimaluste piires kaasati töögrupi tegevusse ka teisi eksperte.
Raportid
Eelmisel aastal Riigikogu majanduskomisjoni poolt kokku kutsutud konkurentsivõime eksperdikogu töö tulemusena valmis mahukas Eesti majanduse tulevikuväljavaateid, võimalusi ja takistusi ning perspektiivikaid majanduspoliitilisi soovitusi käsitlev raport.
Eesti energiaturg on viimastel aastatel oluliselt muutunud, eriti tänu taastuvenergiaallikate, eelkõige päikeseenergia kiirele kasvule. Tootvate tarbijate arv on suurenenud, toetades energia hajutatuse suurendamist ja jätkusuutlikkuse poole liikumist. Aastal 2022 registreeriti Eestis 8922 tootvat tarbijat, kes tootsid võrku kokku 60,93 GWh elektrienergiat. Hoolimata nende kasvavast arvust ja panusest päikeseenergia sektorisse, on nende mõju üldisele elektriturule endiselt suhteliselt piiratud.
Eesti elektrienergiasüsteemi ootavad ees suured muutused, mis kajastavad üleilmseid suundumusi (elektrifitseerimine, hajustootmine, avatud energiaturg) ning mille tulemusena traditsiooniline elektrienergiasüsteem kujundatakse ümber.
Eesti elektrienergia tarbijad on hakanud oma tarbimist juhtima, mis on aidanud vähendada nende energiaga seotud kulutusi ning tasakaalustada energia nõudlust ja pakkumist. Kui 2024. aasta 5. jaanuari 15. tunnil ületas elektrienergia börsihind hinnapiiri 1000 EUR/MWh, vähendasid kodumajapidamised ja tööstusettevõtted tarbimist 10–12%. Elektritarbimise juhtimise maht talvisel ajal on kokku 75–100 MW. Tarbimist juhivad kõige enam soojuspumpadega eramud ja tootmisseadet omavad tarbijad, näiteks päikeseelektrit tootvad kodumajapidamised vähendasid oma tarbimist tavalise börsihinnaga elektrit ostvate tarbijatega võrreldes 2,5 korda rohkem.
Eesti kuulub riikide sekka, kus kultuurivaldkond toetub eelkõige avaliku sektori rahastusele, kuid kultuuri ja spordi elujõulisuse tõstmiseks on oluline kaasata rohkem eraraha ehk annetusi. Eesti ettevõtetel on hetkel võimalik tulumaksuvabalt annetada ligikaudu miljard eurot, kuid sellest mahust kasutatakse ära vaid väga väike osa.
Aastaraamat toob välja peamised tulevikku puudutavad järeldused 2023. aastal käsitletud arenguseire teemades. 2023. aastal olid Arenguseire Keskuse fookuses rohepööre ja õpetajate järelkasv, samuti Ukraina sõjapõgenikega seonduvad pikaajalised mõjud.
Artikkel ilmub Arenguseire Keskuse trendiraportis “Pikksilm – ülevaade valitud trendidest”.
Eestis on ligi 10 000 majapidamist, mis nii tarbivad jaotusvõrgust elektrit kui toodavad jaotusvõrku elektrit. Kodumajapidamiste poolt võrku antav energiakogus on suurem võrgust võetavast energiakogusest keskmiselt 130 päeval aastas. Juriidilistest isikutest tootvatel tarbijatel on jaotusvõrku antav energiakogus tarbitavast suurem 96 päeval aastas. Edasine areng energiasõltumatuse määras (enam päevi, mil tootmine ületab tarbimist) vajab eelkõige salvestuslahenduste arengut ja kasutuselevõttu.