Arenguseire Keskus on ühiskonna ja majanduse tulevikuarenguid analüüsiv mõttekoda Riigikogu juures. Meie missioon on aidata kaasa varase valmisoleku loomisele poliitikakujunduses.
-
14.01 2025Majanduskomisjon kinnitas Arenguseire Keskuse 2025. aasta tegevuskava
Majanduskomisjon tutvus Arenguseire Keskuse möödunud aasta tegevusaruandega ning kinnitas konsensuslikult tänavused uurimissuunad.
-
19.12 2024
Viimased „Pikksilma“ artiklid
Digiriigi areng eeldab digilõhe vähendamist, eelkõige maapiirkondade vanemaealiste elanike seas, kus see on kõige suurem. Digiteenuste üha laialdasema kasutuselevõtuga suureneb tulevikus ka tõenäoliselt digiteenuste vastaste hulk elanikkonnas. Neile, kes ei suuda või ei soovi digiteenuseid kasutada, peaksid avalikud teenused olema ka mittedigitaalselt kättesaadavad, kirjutavad Tartu Ülikooli teadlased Ingmar Pastak, Kadri Leetmaa ja Bianka Plüschke-Altof Arenguseire Keskuse väljaandes Pikksilm.
Personaalriigi idee ei piirdu pelgalt protsesside automatiseerimise, kasutusmugavuse tagamise ja ühtsete digiväravate loomisega, vaid see annab võimaluse uuendada ka teenuste ja toetuste aluspõhimõtteid. Samas ei tohiks eesmärk olla kitsalt kiire võidu saavutamine efektiivsuse vallas, vaid läbi tuleb mõelda ka digitaalse heaoluriigi ohud ja võimalused vähemalt järgmist paarikümmet aastat arvestades. Eestis ei tajuta veel personaalriigi idee kogu ulatust, kirjutab tulevikuseire ekspert ja TalTechi Ragnar Nurkse instituudi doktorant Johanna Vallistu Arenguseire Keskuse väljaandes Pikksilm.
Idatransiidi äralangemise järel ei tohiks Eesti piirduda vaid kohalike vedude teenindamisega, kuna väikese turumahu tõttu muutuksid transporditeenused kehvemaks ja kallimaks, kirjutab Tallinna Ülikooli professor Erik Terk. Vaja on pingutada põhja-lõunasuunalise transiidi kasvu nimel, kus leidub mitmeid võimalusi juba enne Rail Balticu valmimist.