Arenguseire Keskus on ühiskonna ja majanduse tulevikuarenguid analüüsiv mõttekoda Riigikogu juures. Meie missioon on aidata kaasa varase valmisoleku loomisele poliitikakujunduses.
-
04.11 2024Arenguseire konverents „Personaalriik Eestis: tulevikusuunad, ohud ja võimalused“
Arenguseire konverentsil „Personaalriik Eestis: tulevikusuunad, ohud ja võimalused“ uurime personaalse riigi erinevaid arengusuundi, kaasnevaid riske ja võimalusi. Riiklike teenuste ja toetuste senisest ulatuslikum personaliseerimine nõuab põhimõttelisi otsuseid, mis mõjutavad Eesti heaoluriigi edasist arengut ja ühiskonna heaolu tervikuna.
Viimased „Pikksilma“ artiklid
Personaalriigi idee ei piirdu pelgalt protsesside automatiseerimise, kasutusmugavuse tagamise ja ühtsete digiväravate loomisega, vaid see annab võimaluse uuendada ka teenuste ja toetuste aluspõhimõtteid. Samas ei tohiks eesmärk olla kitsalt kiire võidu saavutamine efektiivsuse vallas, vaid läbi tuleb mõelda ka digitaalse heaoluriigi ohud ja võimalused vähemalt järgmist paarikümmet aastat arvestades. Eestis ei tajuta veel personaalriigi idee kogu ulatust, kirjutab tulevikuseire ekspert ja TalTechi Ragnar Nurkse instituudi doktorant Johanna Vallistu Arenguseire Keskuse väljaandes Pikksilm.
Idatransiidi äralangemise järel ei tohiks Eesti piirduda vaid kohalike vedude teenindamisega, kuna väikese turumahu tõttu muutuksid transporditeenused kehvemaks ja kallimaks, kirjutab Tallinna Ülikooli professor Erik Terk. Vaja on pingutada põhja-lõunasuunalise transiidi kasvu nimel, kus leidub mitmeid võimalusi juba enne Rail Balticu valmimist.
Eesti õppekeelele üleminekule tõenduspõhiselt lähenedes tuleks määrata kõigile endistes venekeelsetes koolides töötavatele kvalifikatsiooninõudeid täitvatele õpetajatele kõrgem palk, tagada tsentraalselt hästi korraldatud arvutitugi kõikidele koolidele, laiendada alustava õpetaja mentorlust ning kaaluda õpetajate ja algkooli astujate „turu“ tsentraalset korraldamist, kirjutavad Tallinna Ülikooli dotsent Triin Lauri ja EBSi professor Kaire Põder. Nad toovad välja, et haridusreformide elluviimine jääb sageli kokkulepete, mitte toimivate lahenduste puudumise taha.