Haigekassa puudujääk suureneb 900 miljoni euroni aastaks 2035
Haigekassa eelarve aastane puudujääk suureneb järgmise 15 aasta jooksul 900 miljoni euroni, kui jätkub tervishoiusüsteemi senine rahastamismudel. Patsientide omaosalus tervishoiu rahastamisel on jõudnud maksimaalse piirini ehk 25%-ni.
Eestis moodustavad tervishoiukulud 6,4% SKP-st (1,5 miljardit 2017. aastal), mis on küll peaaegu poole madalam tase kui Rootsis (11%) ja madalam kui Soomes (9,2%), kuid sarnane Leedu (6,5%) ja Lätiga (6,0%). 1990. aastate keskel olid Eesti tervishoiukulud sarnasel tasemel kui praegu, kuid langesid selle sajandi alguseks 5% peale. Seejärel on hakanud Eesti tervishoiukulud taas kasvama.
Eesti elanike keskmine eluiga tõuseb aastaks 2035 juba 81,7 aastani (2018. aastal oli 78,5), aga kuna tervena elatud aastad pole viimasel ajal kasvanud, esitab see tervishoiusüsteemi rahastamisele suure väljakutse. Praeguse rahastusmudeli korral kasvaks 2035. aastaks Haigekassa eelarve puudujääk prognooside kohaselt 900 miljoni euroni aastas (Praxise ravikindlustuse prognoosimudel).
Tervis sõltub tööjõumaksudest
Eesti tervishoiusüsteemi rahastamise põhiprobleemiks on seotus tööjõumaksudega – 2018. aastal kaeti tööjõumaksudega 99% Haigekassa kuludest, aga 2019. aastal 90%. Miks on seotus tööjõumaksudega probleem? Eelkõige seepärast, et töövormid on muutumas, töö muutub globaalsemaks, rahvastik vananeb ja tööealise elanikkonna osakaal väheneb.
Kui tervishoiusüsteemis on raha puudu ja Haigekassat ähvardab suur puudujääk, siis millised võiksid võimalikud lahenduskäigud? Üheks võimaluseks on muuta rahastust, et ei oleks nii tihedalt seotud tööjõumaksudega või suurendada eraldiste osakaalu veelgi või suurendada inimeste omaosalust. Teisalt oleks võimaluseks vähendada pakutavaid teenuseid või ravimahte.
Suurim ravikindlustuseta inimeste osakaal
Tervishoiusüsteemis pole võimalik tõsta inimeste omaosalust, kuna see on juba jõudnud rahvastiku tervise arengukavas toodud maksimaalse piirini ehk 25%ni. Kusjuures peamiselt kulub see ravimitele ja hambaravile. 2018. aastal kulutas keskmine leibkond tervishoiule 700 eurot. Kui praegune rahastamismudel jääks muutmata, suureneks omaosalus tervishoius järgmise 15 aastaga kolmekordseks.
Ka ravimahte pole võimalik vähendada, sest Eestis juba on Euroopa Liidu suurim rahuldamata vajadus arstiabi järele – see on tingitud pikkadest ooteaegadest (Eestis 16,4% ja Euroopa Liidus keskmiselt 2% 2018. aastal).
Ka on Eesti Euroopa Liidu ühe suurima ravikindlustamata inimeste osakaaluga (6%) riik. Suurel osal riikidest sajale protsendile ligilähedase osakaaluga kaetus, aga näiteks Leedus on ravikindlustamata 2% ja Poolas 7% inimestest. Samuti pitsitab Eesti tervisesüsteemi tervishoiutöötajate vähesus. Võrreldes Euroopaga on Eestis arste ja õdesid 1000 elaniku kohta vähem. Kui Euroopas on keskmiselt 8,5 õde 1000 elaniku kohta, siis Eestis 6,2.
Kui panna kokku lahendamist vajavad probleemid ja rahastuse vähesus, siis edaspidi on vajalik tegeleda mõlemaga, et saavutataks kasvavate ootustega ja vajadustega ning finantsiliselt jätkusuutlik süsteem.
Arenguseire Keskus avaldab oktoobris raporti „Eesti tervishoid tulevikus – võtmetrendid“, mis teeb sissevaate Eesti tervishoiusüsteemi väljakutsetesse ja võimalustesse kuni aastani 2035. Trendiraport on osa tervishoiu tuleviku uurimissuunast, mille raames koostatakse ka ravikindlustuse stsenaariumid.
Magnus Piirits, Arenguseire Keskuse ekspert
Viimased uudised
-
19.12 2024Pikksilm: Kuidas kaotada digilõhe?
Digiriigi areng eeldab digilõhe vähendamist, eelkõige maapiirkondade vanemaealiste elanike seas, kus see on kõige suurem. Digiteenuste üha laialdasema kasutuselevõtuga suureneb tulevikus ka tõenäoliselt digiteenuste vastaste hulk elanikkonnas. Neile, kes ei suuda või ei soovi digiteenuseid kasutada, peaksid avalikud teenused olema ka mittedigitaalselt kättesaadavad, kirjutavad Tartu Ülikooli teadlased Ingmar Pastak, Kadri Leetmaa ja Bianka Plüschke-Altof Arenguseire Keskuse väljaandes Pikksilm.