Arenguseire Keskus lõi Eesti koolivõrgu kaardirakenduse

Valminud kaardirakendusest saab kasutaja vaadata koolide olulisemaid näitajaid nagu näiteks laste ja õpetajate arv ning nende vanus, kvalifitseeritud õpetajate osakaal koolis, samuti võrrelda visuaalselt laste paiknemist kooli suhtes ehk kui palju lapsi jääb koolist  25 ja 45 minuti sõidu kaugusele.

Arenguseire Keskuse eksperdi Eneli Kindsiko sõnul on esmakordselt võimalik saada mitmekesine tervikpilt Eesti koolivõrgust. “Eesti koolivõrk on suuresti loodud aastakümneid tagasi, mil sündimus oli oluliselt kõrgem kui täna ning koolid on suuresti loodud sinna, kus rahvastik paiknes mitukümmend aastat tagasi. Täna on aga muutunud nii rahvastiku paiknemine kui ka kohalike omavalitsuste ehk koolipidajate halduspiirid,” ütles Kindsiko ning lisas, et koolivõrgu kaasajastamine tähendab otsuste tegemist mitmekümneks aastaks. “Esikohal peab olema lastele parima haridustuleviku tagamine, sõltumata sellest, kus laps elab,” rõhutas ta.

Eesti koolivõrgu kaardirakendusest selgub näiteks et mõnes Eesti piirkonnas on ülekatted ehk mitmed koolid püüavad hõrenevalt alalt samu lapsi. Teistes piirkondades on aga selgelt näha koolide puudust.

Kaardirakenduse abil saab kasutaja tänaste sündide baasil simuleerida ka Eesti koolide tulevikku ehk kui palju lapsi konkreetse kooli korjealasse võiks tulevikus jääda ning kui suurt kooli ja kuhu oleks mõistlik antud piirkonnas luua.

Kindsiko tõi välja, et tänased gümnaasiumilõpetajad on sündinud ajal, mil sündimus oli Eestis ligi 15 000 last aastas, kuid eelmisel aastal sündis Eestis alla 11 000 last ehk ca 27% vähem. “Laste arvu kahanemine on kõige suurem maapiirkondades, mistõttu vajavad kohalikud omavalitsused üle Eesti uusi haridusmudeleid, et haridusteenus maapiirkondadest ei kaoks. Seda enam, et Eestis on ca 10% õpetajatest pensioniealised ning oleme selle näitajaga Euroopa tipus. Eestis aga on enim pensioniealisi õpetajaid Lääne, Rapla ja Jõgevamaa maakonnas,” sõnas  Kindsiko.

Seega, Eesti väljakutseks on nii kahanev õpilaste arv kui ka napp õpetajate järelkasv. Kaardirakendus pakub võimalust näha, kui palju võiks kohalikud omavalitsused omavahel koolipidamisel koostööd teha. “Eesti eeliseks on väiksus, mistõttu peaksime oluliselt agaramalt mõtlema ja proovima uudseid lahendusi KOVide koostöös, eeskätt alternatiivina koolide sulgemisele,” ütles Eneli Kindsiko.

Eesti koolivõrgu kaardirakendus asub siin: arenguseire.ee/koolivorgu-kaardirakendus

Kaardirakendus valmis uurimissuuna  „Õpetajate järelkasvu tulevik“ raames. Uurimissuunas käsitletakse seniseid trende ja erinevaid võimalikke edasisi arengusuundi, samuti põhimõttelisi poliitilisi valikuid õpetajate järelkasvuga seotud küsimustes ning tuuakse esile kesksed määramatused ja võtmetegurid, millest sõltub õpetajate järelkasv Eestis aastani 2040.

17.11.2023

Õpetajate järelkasvu tulevik. Trendid ja stsenaariumid aastani 2040

Eesti koole paigutatakse sageli eksamitulemuste alusel pingeritta, võtmata arvesse, et koolide lähtekohad heade (õpi)tulemuste loomiseks on väga erinevad. Koolide tõhusus sõltub ka koolivälistest teguritest ehk sellest, mida kool ei saa muuta. Eesti põhikoolide suurus, õpilaste arv õpetaja kohta, õpilaskoha kulud, perede taustakarakteristikud ja hariduslike erivajadustega õpilaste osakaal erinevad mitmekordselt: kumulatiivselt ligi kuus korda.