Raport: Eesti põllumehed toodavad rohkem, kuid teenivad vähem

Arenguseire Keskuse uuringute juht Uku Varblane tõdes, et toetused on aidanud põllumajandustootjatel investeerida ja tootmismahte suurendada, kuid sellele vaatamata pole sektor viimastel aastatel kasumisse jõudnud. “Põllumehed varustavad elanikke kvaliteetse ja väärtusliku toiduga ning tagavad Eesti toidujulgeolekut, kuid samas peavad nad tootma rahvusvaheliselt konkurentsivõimelist toodangut ning oma saadusi võimalikult kõrgelt väärindama,” tõi Varblane välja.

Eesti tugevusteks on teraviljakasvatus ja piimatootmine, kuid nendes valdkondades eksporditakse pigem madalamalt väärindatud saadusi nagu näiteks toorpiim. Väärindatud toodete osakaal ekspordis on alates 2018. aastast vähenenud 55 protsendilt 48 protsendini. Väärindatud toodete osakaal ekspordis on kõrgeim piimatoodete seas, moodustades umbes 60%, samas ka see jääb alla imporditud piimatoodetele, kus väärindatud toodete osakaal ulatub ligi 70%ni. 

“Eesti piimandussektor otsib täna aktiivselt võimalusi tootearenduseks ja väärindamiseks, kuid Eesti ettevõtete väiksuse tõttu on meil raske välismaiste suurte kontsernidega konkureerida,” nentis Varblane.

Arenguseire Keskus toob lühiraportis “Trendid ja konkurentsivõime Eesti põllumajanduses”  välja, et Eesti põllumajandustootjad on viimased kaks aastat töötanud kahjumiga. Põhjuseks on tootmisprotsessis sisendina kasutatud kaupade ja teenuste kallinemine müügitulust kiiremini ning põllumajandussaaduste vähene väärindamine. Viimasel viiel aastal on väga kiiresti kasvanud energia ja mootorikütuste hinnad (82%), loomasööt (38%), väetised (35%) ja seemned (31%). Lisaks kasutatakse Eesti põllumajanduses rohkem välismaist päritolu tootmissisendeid kui meie lähiriikides.

Põllumajandustootmise tulevikusuundadeks peetakse kõrvalsaaduste kasutuselevõttu ja tootearendust, sealhulgas mahetootmises. Eksperdid on leidnud, et Eestil on head eeldused arendada segatootmist, näiteks ühendades teravilja, piima ja biogaasi tootmise ning ringbiomajandust.

Arenguseire Keskus rõhutab lühiraportis, et põllumajandusliku toorme väärindamise tase ei ole Eestis viimasel kümnendil oluliselt muutunud. Suurima toodangumahuga teraviljatoodetes on väärindamise osakaal hoopis vähenenud ning liha- ja piimatoodetes püsinud stabiilsena. Väärindatud toodete osakaal on viimastel aastatel enim suurenenud puu- ja köögiviljatoodetes, kasvades rahalises väärtuses viiendiku võrra.

Perspektiivne arengusuund on mahepõllumajanduse laiendamine, kuna Eestis on selleks soodsad klimaatilised tingimused. Samas ka siin on oluline otsida viise mahetoodangu väärindamiseks kõrgema lisandväärtusega toodeteks, leiab Arenguseire Keskus.

Lühiraport “Trendid ja konkurentsivõime Eesti põllumajanduses” on valminud uurimissuuna „Majanduse konkurentsivõime tulevik“ raames. Uurimissuunas analüüsitakse Eesti majanduse tulevikuväljavaateid, võimalusi ja takistusi ning esitatakse perspektiivikad majanduspoliitilised soovitused. Uurimissuund on osa Riigikogu majanduskomisjoni poolt kokku kutsutud konkurentsivõime eksperdikogu tööst.