Vaata salvestust! Seminar “Mida näitab gümnasistide õpiränne ja kuidas see on koolide tulemustega seotud?”

Seminaril toodi välja, et 59% noortest õpib kodust kaugemal asuvas gümnaasiumis. Seda teevad suurema tõenäosusega linnalistes piirkondades elavad noored, kelle vanemate sissetulek on kõrgem. Selgus ka seaduspära: mida paremad on kooli lõpueksamite tulemused, seda rohkem on seal õpilasi, kellele see ei ole kodulähedane kool.

Kvaliteetne haridus osutub oluliseks tõmbeteguriks – tugevamate eksamitulemustega koolid meelitavad õppureid ka kaugemalt. Samas on koolide õpilaste taust erinev: väiksematesse gümnaasiumidesse sisenevad noored on põhikooli lõpueksamitel keskmiselt nõrgema tulemusega kui suurtesse gümnaasiumidesse tulijad. Analüüs näitas, et suured ja nn “puhtad” gümnaasiumid saavutavad üldjuhul paremaid tulemusi, samas kui väiksemates gümnaasiumides ja erakoolides on õpilaste rahulolu kõrgem.

Õpiränne on kõige intensiivsem suuremates linnades ja nende ümbruses. Just tõmbekeskustes võib kujuneda olukord, kus kohalikud noored jäävad kõrgest konkurentsist hoolimata oma kodulinna gümnaasiumist välja, kuna õppureid tuleb palju mujalt. Nii tekib olukord, kus nn magnetkoolid on ülekoormatud, väiksemad koolid aga tühjenevad.

Arutelus rõhutati, et õpilaste tausta kõrval on vaja pöörata suuremat tähelepanu ka kooli ressurssidele – õpetajate kvaliteedile, õpikeskkonnale, õppematerjalidele ja tugispetsialistidele. Vastasel juhul satuvad vähem soodsast kodusest keskkonnast pärit noored “kahekordse ebasoodsa olukorra” lõksu: kehv kodune taust liitub piiratud kooliressurssidega. Nii võib kool kas süvendada ebavõrdsust või vastupidi – seda leevendada ja noort toetada.

“Peame rääkima ka kooli ressurssidest. Kui ühelt poolt on halvema sotsiaalmajandusliku taustaga õpilased, kes kuhjuvad sinna [väiksemasse] kooli, aga ka koolil endal pole ressurssi ja on pidev õpetajate puudus, tugispetsialiste pole piisavalt, saab kokku kaksikhalvemus /…/ Siis pole üks pluss üks kaks, vaid kolm, neli või viis,” lausus Kindsiko.

Kokkuvõttes tõdeti, et Eesti gümnaasiumiastme koolivõrk on pikka aega jäänud korrastamata. Probleemi tuum peitub vastutuse hajumises – seni pole olnud ühtset vastutajat, vaid koolivõrgu arendamise ja korrastamise eest vastutavad paralleelselt nii riik kui ka kohalikud omavalitsused.

Seminaril esinesid Arenguseire Keskuse ekspert ja Eesti inimarengu aruande peatoimetaja Eneli Kindsiko, Haridus- ja Teadusministeeriumi analüüside tulemusi tutvustasid Kadi Serbak ja Sandra Fomotškin. 

Teemat kommenteerisid Riigikogu liikmed Madis Kallas (Sotsiaaldemokraatlik erakond) ja Liina Kersna (Eesti Reformierakond). Veebiseminari juhtis Arenguseire Keskuse juhataja Tea Danilov.

Seminari salvestuse ja materjalid leiad SIIT!