Vaata järele! Veebiseminar „Kas kohalike teenuste arengu võti peitub omavalitsuste koostöös?“
Arenguseire Keskuse veebiseminaril „Kas kohalike teenuste arengu võti peitub omavalitsuste koostöös?“ arutame, kuidas toetab seadusandlik raamistik omavalitsuste koostööd ning millised on olemasolevad koostöövormid ja tulevikuvõimalused. Samuti räägime edukatest lahendustest teistes riikides ning sellest, mida Eesti saaks neist õppida?
Eesti regionaalpoliitika programm toob esile, et kohalike omavalitsuste koostöö nii teenuste osutamisel kui ka arendustegevustes on vähene. Kuigi haldusreform laiendas omavalitsuste territooriume, on paljusid ülesandeid – näiteks mitmeid sotsiaal- ja haridusteenuseid, ühistransporti või ettevõtluse toetamist – tõhusam ja kulusäästlikum lahendada veel suuremas piirkonnas ehk ühiselt. Koostööst võidaks ka teenuste kvaliteet ning kättesaadavus. Samas on probleemiks omavalitsuste tagasihoidlikud rahalised võimalused ühiste ülesannete täitmiseks, mistõttu sõltutakse suurel määral riiklikust toetusest. Kas ja kuidas oleks võimalik kohalike omavalitsuste koostöö tõhusamalt toimima panna?
Seminaril esineb Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse ruumilise arengu ja regionaalpoliitika teemavaldkonna juht Veiko Sepp, kes räägib ühistegevuse perspektiividest täna ja homme. Lääne-Nigula vallavolikogu esimees (Isamaa Erakond) Mikk Lõhmus räägib teiste riikide kogemusest ja tegevustest ning õppetundidest Eestile.
Teemat kommenteerivad Riigikogu liikmed Pipi-Liis Siemann (Eesti Reformierakond), Priit Lomp (Sotsiaaldemokraatlik Erakond) ja Maido Ruusmann (Eesti Reformierakond).
Veebiseminari juhib Arenguseire Keskuse uuringute juht Uku Varblane.
Arenguseire Keskuse veebiseminari „Kas kohalike teenuste arengu võti peitub omavalitsuste koostöös?“ saab järele vaadata SIIN.
Viimased uudised
-
23.11 2025Raport: Pensionide ostujõud tulevikus kasvab, kuid lõhe keskmise palgaga suureneb
Tööelu jooksul keskmist palka teeninud inimene hakkab pensionile siirdudes saama üksnes esimesele sambale toetudes vähem kui poole 2050. aasta prognoositavast keskmisest palgast. Teise samba olemasolu suurendab tulevast pensioni ligikaudu kolmandiku võrra, näitavad Arenguseire Keskuse arvutused.
-
18.11 2025