Raportid

Lähima 15 aasta jooksul mõjutavad Eesti maapiirkondade arengut enim tehnoloogilised uuendused tööstustootmises ja energeetikas ning rahvastikutrendid ja uute töövormide levik.

Regioonidevahelised erinevused on osutunud küllalt püsivaks nii euroopas kui ka mujal maailmas.

Analüüsi eesmärk oli selgitada ja võrrelda, kuidas on erinevates riiklikes arengudokumentides ja maakondlike arengustrateegiates käsitletud:
– eesti majandusarengu kontsentreerumise küsimust,
– arengupiirkonna ulatust sh arengut toetavaid piiriüleseid võimalusi,
– piirkondliku spetsialiseerumise alternatiive,
– regionaalse arengu institutsionaalset raamistikku, – arengut suunavaid väärtusi.

Pensionisüsteemi eesmärk on vältida vanemaealiste vaesust ning säilitada vanemaealiste suhteline sissetulekutase.

Eesti elanikud mõtlevad oma tuleviku peale vähe. Paljudel ei ole võimalusi ega oskusi oma raha tulevikuks targalt paigutada.

Eesti elanike üldine õnnetunne ning eluga rahulolu on kasvanud, koos sellega ka postmaterialistlike väärtuste (usaldus, kodanikuaktiivsus, sallivus) olulisus. Esile kerkib uuskogukondlik mõtteviis, mis vastandub nii materialistlikule raha ja võimu väärtusele kui ka toimetulekuraskustest ajendatud ühiskondlikule suletusele.

Sotsiaaldemograafilised tunnused on tugevalt seotud inimeste väärtustega, mis omakorda mõjutavad inimeste valikuid poliitikas ja muudes eluvaldkondades.