Muutused, mille toovad kaasa uued tehnoloogiad, töösuhete mitmekesisemaks ja ebamäärasemaks vormumine, võimalus teha tööd piiriüleselt ja tehnoloogia arenguga kaasnev tööturu struktuurne ümberkujunemine, on ühest küljest mõõtmatult suurendanud elatise teenimise ja eneseteostuse võimalusi ning andnud selles vallas juurde paindlikkust, kuid teisalt hakanud tekitama ebakindlust nii töötegijate, tööandjate kui ka poliitikakujundajate hulgas.
Raportid
Ettevõtete tegevuse olemus ja ulatus ning investeerimisvajadused sõltuvad tema rollist väärtusahelas: mida kõrgemale väärtusahelas ettevõte jõuab, seda raskem on edaspidi tootlikkust suurendada ning seda olulisemaks muutuvad rahvusvaheline haare ja rahvusvahelised võrgustikud.
Väärtusahela kõrgeimatele astmetele, globaalse brändini või ökosüsteemi loomiseni jõudmise eeldus on majanduskeskkonna õiguskindlus, sealhulgas tänapäevasel tasemel intellektuaalomandi kaitse ning kõrgel tasemel inimkapitali ja teadusvõimekuse olemasolu.
Arenguseire Keskus koostas viis riigivalitsemise ja e-riigi stsenaariumi, et avardada avalikku debatti ja tuvastada olulisi otsustuskohti Eesti riigi tuleviku suunamiseks.
Arenguseire Keskuse tellimusel valmis uuring, mis analüüsib Eesti ettevõtete positsiooni väärtusahelas ja selle seost ettevõtete tootlikkusega.
Arenguseire Keskus pakus välja neli tootlikkuse arengustsenaariumi. Tootlikkuse arengustsenaariumid kirjeldavad, mil moel võivad hakata muutuma globaalsed väärtusahelad, mida see tähendab Eesti ettevõtetele, nende ärimudelite arengule, strateegilistele otsustele ning koostööle. Lisaks, millised on igal arengurajal peituvad riskid ja võimalused. Stsenaariumidele on võimalik toetuda majanduse ja tootlikkuse kasvu toetava poliitika kujundamisel, leevendades võimalikke riske ja arvestades probleeme, mis stsenaariumides esile kerkivad.
Seoses 2015. aastal alanud rändekriisiga, mil Euroopasse saabus enam kui miljon põgenikku, on Euroopa Liidu rändepoliitika põhitähelepanu olnud suunatud kriisiga hakkama saamisele. Samas on hakatud aina enam tähelepanu pöörama vananevale Euroopa tööjõuturule,…
Kuigi Eestis väheneb tööealiste (15–74-aastased) inimeste koguarv, on 15-74-aastaste tööturul hõivatute arv sel kümnendil olnud kasvutrendis ning on peamiselt suurenenud tööjõunõudluse, kiire palgakasvu ja sotsiaalkindlustusreformide (nt töövõimereform ja pensioniea tõstmine) mõjul. Enim…
Töötaja ja iseseisva lepingupartneri (ehk võlaõigusliku käsundusvõi töövõtulepingu alusel iseseisvalt tegutseva isiku) peamine eristamiskriteerium on töötegija allumine tööd andvale isikule, töötajat iseloomustab ka majanduslik sõltuvus tööd andvast isikust ning töö tegemine isiklikult…
Arenguseire Keskuses valmis aruanne, mis sisaldav Eesti tööturu peamisi väljakutseid ja arenguperspektiive globaalsete ja tärkavate trendide taustal aastani 2035.
Platvormitöö küsitlusuuringu viisid 2018. aasta lõpus Arenguseire Keskusega koostöös läbi FEPS, Hertdfordshire’i ülikool, Uni Europa ja Ipsos Mori. Küsitlus on osa üle-Euroopalisest võrdlusest, selle raames uuriti platvormitöö levikut ja olemust Eestis, Hollandis, Saksamaal, Rootsis, Šveitsis, Itaalias, Soomes, Hispaanias, Sloveenias, Tšehhis, Prantsusmaal ja Suurbritannias.