Kui Eesti inimesed saavad alates 2021. aastast kohustuslikus kogumispensionis kogutud raha vabalt kasutada, siis kuidas saadakse hakkama pensionipõlves, küsitakse täna Arenguseire Keskuse korraldataval veebiseminaril „Kogumispensionide süsteem Eestis – kuhu edasi?“. Seminaril saab ülevaate teiste riikide sarnastest reformidest ja Eesti reformi võimalikest mõjudest aastani 2100.
Uudised
Järjestikuste majanduskriiside tulemusel teravneb platvormitöötajate puuduliku sotsiaalkaitse probleem, selgub aprilli alguses avaldatavast Arenguseire Keskuse aastaraamatust. Digiplatvormide vahendusel töötamise vähesed või puuduvad sotsiaaltagatised hakkavad mõjutama ka Ukraina sõjapõgenikke.
Maailma geopoliitilisel kaardil tuleks arvestada vähemalt kolme erineva tulevikustsenaariumiga, mis Eestile tähendavad vähem või rohkem seotud käsi välis- ja majanduspoliitikas. Maailma kasvava blokistumise korral allutatakse majanduselu julgeolekuhuvidele ning Euroopa strateegilist autonoomiat ei õnnestu ellu viia.
Kõrgkoolid üle maailma pakuvad järjest rohkem veebipõhist haridust, mis hakkab tulevikus suurendama konkurentsi ka Eesti kõrgharidusturul, selgub Arenguseire Keskuse lühiraportist „Kõrghariduse arengusuundumused“. Eestis suurenes kahe aastaga mõnel veebikursusel osalenute osakaal 26 – 64-aastaste seas 15%-lt 35%-ni.
Eesti edestab kõrgharitute osakaalult enamikke Kesk- ja Ida-Euroopa riike, kuid võrreldes teiste OECD riikidega töötavad tudengid õpingute kõrvalt rohkem ja ka väljalangevus on suurem, selgub Arenguseire Keskuse lühiraportist „Eesti kõrghariduse hetkeseis ja väljakutsed“.
Kõrghariduse rahastamise küsimus muutub Eestis järjest aktuaalsemaks, sest aastane puudujääk ületab juba 100 miljoni euro piiri. Täna, 1. veebruaril peetaval Arenguseire veebiseminaril „Kes peaks maksma kõrghariduse arve?“ käsitletakse peamiseid kõrghariduse rahastamise suundumusi Euroopa riikides.
Reaalajas toimuv andmevahetus hoiaks Eestis ettevõtetele ja riigile aastas kokku üle 200 miljoni euro ja 14 miljoni töötunni. Reaalajas toimiv maksuarvestus tooks säästule veel lisa ning vähendaks ekspertide hinnangul ka varimajandust ja maksukoormust.
Riigikogu majanduskomisjon sai 18. jaanuari istungil ülevaate Arenguseire Keskuse eelmise aasta uuringutest ja andis heakskiidu 2022. aasta tegevuskavale, milles keskendutakse kolmele teemale: kõrghariduse tulevikule, andmevabadusele ja rohepöörde stsenaariumidele.
Hambaravi hüvitamine teeks tervishoiu kolmandiku võrra kättesaadavamaks. Kogu hambaravi rahastamine maksaks riigile 156 miljonit eurot aastas, kuid aitaks oluliselt vähendada kõrgeks kippuvat omaosalust Eesti tervishoius.
Eestis kasvab omastehooldajate osakaal 2035. aastaks kümnendikuni tööhõivest, kuna rahvastik vananeb ja puudub hooldust vajavate inimeste lähedastele rahaliselt jõukohane hooldussüsteem. Järgmise 50 aasta jooksul võivad pikaajalisele hooldusele kulud Eestis kümnekordistuda.