Energiakriis ja kõrged elektrihinnad on andnud hoogu päikeseenergia buumile Eestis kümnekordistades päikesepaneelidega majapidamiste arvu. Eestis on nüüd üle 10 000 väikese elektrijaama, mis on hajutatud üle kogu riigi. Seisame küsimuse ees, kas individuaalne energiatootmine jätkab kasvamist või takerdub?
Uudised
Eesti paistab maailmas silma tublidusega PISA testides. Euroopa riikide lõikes on meie kulud haridusele osakaaluna SKP-st ühed suurimad, ka koolis käidud aastate poolest oleme üsna inimarengu indeksi tipus ehk 6. kohal, ent miskipärast ei kandu need head haridusnäitajad meie tervisesse ega ka riigi rikkusesse. Keskmise eluea poolest oleme rahvusvahelises võrdluses 42. kohal, sissetulekute arvestuses 40. kohal.
Eesti Koostöö Kogu nõukogu valis 2026. aastal ilmuva Eesti inimarengu aruande (EIA) peatoimetajaks Tartu Ülikooli kaasprofessori ja Arenguseire Keskuse eksperdi Eneli Kindsiko.
Kapitalism ja bürokraatia arenevad käsikäes, kirjutab TalTechi Nurkse instituudi professor Erkki Karo Arenguseire Keskuse blogis. Bürokraatia roll on pika plaani, stabiilsuse ja ennustatavuse tagamine, milleks läheb vaja informatsiooni ja andmeid ning võimekat avalikku haldust. Kokkuhoid saab tulla digiajastu reaalsustega kohanemisest ja moraalselt aegunud infokohustuste kaotamisest.
Arenguseire Keskuse kultuuri- ja spordivaldkonnale annetamist käsitleval veebiseminaril arutati Eesti ettevõtete ja inimeste annetuskäitumist mõjutavad tegureid.
Eesti inimesed on hakanud kõrge elektrihinnaga tundidel oma elektritarbimist teadlikumalt juhtima, mis on aidanud vähendada kulutusi ning tasakaalustada energia nõudlust ja pakkumist. Elektritarbimise juhtimise potentsiaal Eestis on aga seni avaldunust üle kahe korra suurem, selle valla päästmine vajab seadusmuudatusi.
Kultuur ja sport toetuvad Eestis eelkõige avaliku sektori rahastusele, samas näiteks Põhjamaades panustavad valdkonda märksa enam ettevõtjad ja eraisikud. Arenguseire Keskus toob oma värskes lühiraportis välja, et valdkond saaks juurde üle kümne miljoni euro aastas, kui praeguse poole protsendi asemel teeks kultuuri- ja spordivaldkonnale annetusi kolm protsenti Eesti ettevõtetest.
Arenguseire Keskus toob vastilmunud aastaraamatus välja, et 2040. aastaks on Eestis 13% vähem kooliealisi lapsi kui 2022/2023. õppeaastal. Seejuures Tallinna ja Tartu koolides õpilaste arv Statistikaameti rahvastikuprognoosi kohaselt kasvab, mis tähendab, et mujal Eestis väheneb kooliealiste laste hulk rohkemgi kui 13%.
Eesti õppekeelele üleminekule tõenduspõhiselt lähenedes tuleks määrata kõigile endistes venekeelsetes koolides töötavatele kvalifikatsiooninõudeid täitvatele õpetajatele kõrgem palk, tagada tsentraalselt hästi korraldatud arvutitugi kõikidele koolidele, laiendada alustava õpetaja mentorlust ning kaaluda õpetajate ja algkooli astujate „turu“ tsentraalset korraldamist, kirjutavad Tallinna Ülikooli dotsent Triin Lauri ja EBSi professor Kaire Põder Arenguseire Keskuse väljaandes „Pikksilm“.
Erinevatel hinnangutel vajab rohepööre investeeringuid mahus 2-4% SKP-st aastas nii sellel kui järgmisel kümnendil. Arenguseire Keskus rõhutab aprilli alguses avaldatavas aastaraamatus, et keskkonnasäästlikule majandusele üleminekuperiood on tarbijate jaoks valus ja vajab toimetulekut toetavaid meetmeid, kuid pikas perspektiivis on see majanduslikult kasumlik.