Baltimaad vajavad COVID19 tingitud majanduskriisist kiiremaks taastumiseks tihedamat omavahelist koostööd. Koroonapandeemia ohjeldamiseks loodud „Balti mulli“ kogemust tuleks laiendada ka teistesse elu valdkondadesse.
Uudised
Septembrist tööd alustanud arenguseire nõukoja uus koosseis valis koja uueks esimeheks ettevõtja Jaan Pillesaare. Nõukoda kinnitab iga-aastaselt riigi arenguseire tegevuskava ja teeb ettepanekuid Riigikogu Kantselei juures tegutseva Arenguseire Keskuse uuringute põhisuundade ning teemade valikul.
Arenguseire Keskus tutvustas Riigikogu majanduskomisjonile raporteid „Merekaubanduse tulevik Eestis. Arengustsenaariumid aastani 2040“ ja „Lipuriigi konkurentsivõime“.
Eesti sadamaid läbivate kaubamahtude seisukohalt saab oluliseks see, milliseks kujuneb Soome kaubavahetuse maht Lõuna-Euroopa, Türgi, India ning teiste Aasia riikidega, selgub esmaspäeval, 21. septembril avaldatavast Arenguseire Keskuse raportist „Merekaubanduse tulevik Eestis. Arengustsenaariumid aastani 2040“.
Uue laeva tulek Eesti lipu alla võib tuua riigieelarvesse maksutulu 45 000 – 240 000 eurot aastas, selgub Arenguseire Keskuse esmaspäeval, 21. septembril avaldatavast raportist. Eesti arenguteeks pakutakse välja keskendumist keskkonnasäästlikkusele ja saamist „roheliste laevade lipuriigiks“.
Septembrist alustab tööd arenguseire nõukoja uus koosseis, mis kinnitab iga-aastaselt riigi arenguseire tegevuskava ja teeb ettepanekuid Riigikogu Kantselei juures tegutseva Arenguseire Keskuse uuringute põhisuundade ning teemade valikul.
30. septembril toimuv Arenguseire Keskuse konverents „Teistmoodi tulevik” keskendub tänavu jõuvahekordade muutumisele maailmas ja Eesti positsioonile erinevate stsenaariumide puhul.
Arenguseire Keskus viib läbi COVID-19 mõju käsitleva uurimisprojekti, mille eesmärk on riskide ja võimaluste võtmes anda hinnang eelseisvatele muutustele majanduses.
Arenguseire Keskus koondas kokku maailma mõttekodade analüüsid ja hinnangud koroonaviiruse mõjude kohta.
Arenguseire Keskus analüüsis vastvalminud uurimusprojekti raames globaalsete jõujoonte muutumise tähendust Eesti jaoks strateegilistes valdkondades nagu energeetika, digitaristu ja tehnoloogia. Uurimistöö tulemusena toob keskus välja neli võimalikku arengustsenaariumit koos otsustus- ja valikuvõimalustega.