Uudised

Uurimisprojektis analüüsiti Eesti elanike väärtushinnangute muutust möödunud paarikümnel aastal (täpsemalt 1999–2018), et hinnata tulevikutrende ja Eesti ühiskonna võimalikku arengut.

Arenguseire Keskus tutvustas esmakordselt “Tuleviku eakate rahaline heaolu” uurimissuuna tulemusi. Uurimisprojekti eesmärgiks oli uurida erinevaid võimalusi Eesti vanemaealiste heaolu tagamiseks tulevikus.

Eesti pensionisüsteem on küll jätkusuutlik, kuid see ei taga tuleviku eakatele rahalist heaolu ning oma tuleviku kindlustamisel suureneb inimeste enda vastutus, selgub Arenguseire Keskuse uuringust.

Eestimaalaste sissetulekud on viimase kümne aastaga kahekordistunud, kuid inimesed ei tunne, et nende elujärg oleks paranenud, selgub Arenguseire Keskuse tellimusel valminud uuringust „Eesti elanike sissetuleku- ja varaprofiilid“, mille autoriteks on Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse (RAKE) eksperdid.

Lähima 15 aasta jooksul mõjutavad Eesti maapiirkondade arengut enim tehnoloogilised uuendused tööstustootmises ja energeetikas ning rahvastikutrendid ja uute töövormide levik, selgub Arenguseire Keskuse tellitud uuringust.

Transport on valdkond, mis puudutab otseselt kõiki Eesti elanikke ning järgnevatel aastatel toimuvad selles valdkonnas olulised muutused.

Arusaam ettevõtete globaalsete väärtusahelate toimimisest on üha olulisem maailma majanduse arengute mõistmiseks. Kuid enamik üleilmsete väärtusahelate uuringutest käsitlevad suuri rahvusvahelisi ettevõtteid ning keskenduvad majanduslikele ja poliitilistele teguritele.

Arenguseire Keskuse ja Õiguskantsleri Kantselei poolt korraldatud seminaril arutasid teadlased ja lastega töötavad praktikud Eesti laste heaolu üle ning keskenduti selle mõõtmise võimalustele ja kitsaskohtadele.

Kohustusliku kogumispensioni vabatahtlikuks muutmise arutelud on iseenda rahalise heaolu eest hoolitsemise päevakorrale toonud. Nii palju pole rahatarkusest räägitud viimasest finantskriisist saati, kirjutab EBSi lektor Leonore Riitsalu (PhD) Arenguseire Keskuse kogumikus „Pikksilm“.

Üha rohkem inimesi saab oma sissetuleku erinevatest juhusliku iseloomuga tööotstest, selgub üle-Euroopalisest platvormitöö uuringust. Eestis teeb platvormitööd iganädalaselt 8% tööealisest elanikkonnast, mida on rohkem kui Saksamaal ja Rootsis, kuid vähem kui Itaalias ja Hollandis.